[1] Dette er den grønlandske oversættelse af Aqigssiaq Møller og Leif Aidts artikel 'Den færøske hjemmestyrelov og Grønland', som blev bragt i tidsskriftets nr. 7 1973. Savalingmiut ingmut nålagker- sornerat qanordligoq n u navtine savattngmiormiut llaisa ingmut nålagkersornermut (hjemmestyre) 1948-me autdlartineqarsimassumut istimerutait ktsalo påsisimassait najorqutaraluglt nunavt'ine taimditiimik autdlartitsissoqdsagpat qanoq sujunersutinik anitaqarttsungnere agdlagtut Aqigssiaq Møller åma Leif Aidt Savalingmiune nålagkersuissut (lands- styre) kalåtdlit landsrådianit ingmikut autdlartitat atautsiminigssamik angmar- nigssanutkisaloukiumortumiknagdliutor- siortårnermingnut (Olaifest) 29. julime pissartumut ilaorquvdlugit qaerqusima- vait. qularutigssåungilaq kalåtdlit poli- tikerisa pivfigssaq atordluarniåsagåt ing- mut nalagkersuinermut tungassutigut på- sissagssarsiorfigalugo. tamatumame tu- ngåtigut savalingmiormiut ukiut 25-t atuerSrsimåput qautussaitdlo angnikisa- gunaratik. kalåtdlit ingmut nålagkersu- lerniardlutik kigsauteqalersimåput unga- smgitsukutdlo tamåna piviussungusagu- narpoq. tåssame månangåq piarersardlu- tik autdlarterérput. ukiormana jånuarime ministererput ingmikut atautsimititalianik erqarsar- dluarniartunik pilersitsisimavoq. ilau- ssortait kalålinauput. landsrådimut ilau- ssortat tatdlimat kisalo ministere folke- tingimutdlo ilaussortarput Morsase. formanderåt landsrådip formandia Lars Chemnitz. måna tikitdlugo atausiardlu- tik atautsimlsimåput, tusatsiagkatdlo maligdlugit ukiut tatdlimat qångiugpata isumiumik maligtariniagagssamik sarqu- miussigssamårpungoq. atautsimititat torqåmavigssåitut ma- ligtariniagagssåitutdlo taineqarsimavoq ingmut nålagkersulerniarnerup nunav- tfne suna isumaginerå åmalo suna tunår- tariniarnerå påsiniåsavdlugo. tamåna imatut påsissariaqåsagunarpoq ataut- s'imititaliat suna isumaginerdlugo sunalo kigsautiginerdlugo qavdlunåt politi- kerinut måna tikitdlugo sumik pissug- ssanut aulajangissartunut kigsautigi- ssatik sujunersiatitigdlo amsagait. ila pisanganåsaqaoq påsisavdlugulo soqu- tiginåsaqalune kalåtdlit tungåinit sut sujunersutiginiarneqarnersut sutdlo isu- maqatigissutigineqarsimanersut tusauti- gisavdlugit. Lars Chemnitzip Knud Hertlingivdlo isumat anitagait igdlua- 334 [2] Tegning af Hans Bcrg. tungåtigutdlo Lars Emilip Morsasivdlo isumagissagait nålagkersuinerup tungå isumagalugo åssigmgigtaqissut qanoq ilivdlugit nåmautitiniarnigssait pisanga- nartoqaqaoq kalåtdlinutdlume uvavtinut suniuteqångitsusanane. nunavtine ingmut nålagkersulernigssaq ukiune ardlilersune oqatdlisaujualersi- mavoq. Savalingmiune taimatut iliuse- qarsimaneq torqåmavigineqartaqaoq ilu- amigdlo torqåmavilingivigdlugo politiki- kut tunulequtarineqarniartardlune. ilåti- gut Savalingmiut uvdlumikut taimatut ingerdlåneqarnerat sukumissumik påsi- ssagssarsiorfiginiardlugo aussaq mana ornigsimavagut nunavtinut sanigdliug- ssagssaqarfiusinaunere qigsimiulårniar- dlugit. Savalingmiune partit politikikut ing- mikut isumersimassut åssigingitsut arfi- niliuput. såmerdliuniartunik taineqarsi- naussut månåkut ingmut nålagkersor- nerme inatsit nåmaginago nangminerssu- lerusugtut partit sisamåuput (Republi- kanske parti, Fremskridtspartiet, Folke- partiet åma Gamle Selvstyreparti), ki- salo talerpigdliuniartut uvdlumfkut ing- mut nålagkersornermut inatsimik nåma- gingnigtut pissutsinigdlo nålagkersuiner- mut tungåssuteqartunik atutunik avdlå- ngortitserusungitsut mardluvdlutik (Sam- bandspartiet åma Socialdemokratiet). uvane ilånguniarpavut lagmandip Atli Damip, Socialdemokratiet, åma lagtings- mandip Erlendur Paturssonip, Det re- publikanske parti, ingmut nålagkersor- neq pivdlugo isumait aperssorneqarner- 335 [3] mingnilo oqauseqautait. tåssane ingang- mik erssersmiarneqarpoq taimatut aqu- neqarneq savalingmiormiunit qanoq åssi- gingitsigissumik issigineqartoq. A til Dam: ingmut nålagkersornerme Inatsisip savalingmiormiut eqersarsimavai. Savalingmiumtitdluta Kalåtdlit nunåta radioanut Atli Dam oqaloqatigineqar- mat peqatauvugut. tåssane Atli Dam oqarpoq inatsit tåuna iluarinardluinartu- ssoq Savalingmiutdlo inuiaqatigit ineriar- torneråne avqutigssiussivdluarsimassoq. ingmut nålagkersornerme inatsisip sa- valingmiormiut ajornartorsiutimingnik anigiriniameråne ikorfersordluarsimavai anguniagkamingnigdlo nangmingnérdlu- tik angusserusulernerånut kajumigtu- ngortisimavdlugit. inatsit pissuvdlune inutigssarsiornikut, inugtut inumkut, inungnik ikiuiniarnikut kisalo kulturikut sujuariarneqardluarsimavoq. kiavdlunit Savalingmiune pissutsinik ukiut 2 5 -t matuma sujornagut ilisimåringnigtup takusmauvå sutigut tamatigut sujuariar- neqarsimaqissoq. — taimatut oqarnivit tunulequtarå ivdlit kisalo partit åtavivit ingmut nålag- kersornermut inatsimut atutumut ilua- ringnigdlumarnerse ? — Savalingmiut taimatut aquneqarsi- manerat nauk ilorraup tungånut sujua- riartornermut ikorfartutauvdluarsima- galuartoq sornguname qulångivigdlunga oqarsfnåungilanga inatsisip iluane sut tamaisa iluarigika. tåssame sut nålagker- suinikut atutut tamaisa iluarileraluaruv- kit pitsaunerpåusagaluarpoq suarssuti- nguåka tigoriardlugit politikeritut tunu- åinaroma. ingmut nålagkersornerme inatsit sornguname inuinait suliariga- mfko issornartortaqarpoq. ukiutdlume 25-t atutererneråne kukunerit ilait taku- neqarsinaulerput. uvangåtaoq taimåitu- fiik navssågssaqarpunga. inatsit nutsngissatut itoq. ingmut nålagkersornermut inatsit magdlauvdluinartumik sanåjuvoq. nut- sugissatut suliarineqarsimavoq. piuma- gåine tagdlilerneqarsmauvoq qajagssu- nago, — åmåtaoq piumagåine nåmagisså- nguamik imerneqarsinauvoq. inatsisip ingmut nålagkersuinerme sut kigdligerqussaunersut navsuiarsimavai. avdlångutigssatut inatsisip kigdligerqu- ssainut avarqutsiniarnermik tiingaveqå- ngitdlat iluanile avdlångutigssanut tu- ngassuvdlutik. parti ilaussortauvfiga tamatigut inui- åussutsimik pingårtitsissuvoq. sujumu- karniarneq tunårtaralugo suliniartuarsi- mavoq, taimaitumigdlo åma pisstigssauv- fit nålagkersuinermut tungassuteqartut Savalingmiunit ingminermik isumagine- qaleriartumarnigssait anguniartuarsi- mavdlugo — sornguname ingmut nålag- kersuinermut kigdligerqussap iluane pisi- nautitaussut avarqutårnagit. åssersutiga- lugo taisinauvara inungnik ikiuiniarne- rup aquneqarnera tamåt tiguniardlugo måna sulissuteqarnerput. taimatiitaordlo qangale kigsautitoqausimassut, tåssa ag- dlagfeqarfik, atuarfeqarfik, perqingnig- ssamut isurnagingnivfik il. il., måungåmt aquneqalernigssait sulissutigivagut. inui- aqatigit aquneqarneråne pissugssauvfit ardlaqarnerussut akissugssauvf igalugit ti- gujartulernigssait kigsautigiuarparput uvdlumikutdlo tigusimassavut nåmagi- ngitdlumarpavut. kisiånile tamåko ing- 336 [4] Tegning af Hans Berg. mut nålagkersornerup qanoq pitsautigi- ssusianut qanordlo atortariaqarneranut tungåssuteqångitdlat. ikioqatigigdlune isumagissat nåmagigtar- dlune ingerdldtariaqarpnt. — ingmut nålagkersornermut inatsit na- jorqutaralugo avåmut kisalo igdlersorne- qarnigssamut politike ikioqatigigdlune isumagineqartugssåuput. sordlo ilisi- mangnigtunit naluneqångitsoq Savaling- miut NATO-mut ilaussortångortmeqar- simåput savalingmiormiut oqartugssauti- tait apererqåtdlånguarnagit. tamatuma kingorna lagtinge qavsériardlune NA- TO-p såkutoqarfisa Savalingmiune sana- neqarsimanerinut akerdliussutsiminik ta- kutitsissarpoq kinguneqångitsumigdle. tamatuma tungåtigut avdlatigutdlume savalingmiormiut Danmarkime nålag- kersuissut aulajangissarnerånut qanoq nåmagigtartigigpat ? — ilumorpoq avåmut kisalo igdlersor- neqarnigssamut politike ikioqatigigdlune (Danmarkime nålagkersuissut suleqati- galugit) årqigssorneqartarmata. ilåtigut- dlume misigisimavarput tamatuma tu- ngåtigut iluamik sukumissumigdlo suju- nersiorneqartånginerput. NATO-le er- qarsautigalugo savalingmiormiut tungåi- nit oqartoqarsimångilaq taimåitoqåså- ngitsoq, tåssame tåuko inuinarnutaoq Savalingmiune najugaqartunut pingåru- teqarmata. savalingmiormiut tungåinit 337 [5] oqartoqarsimavoq såkutoqarneq sor- ssungnermutdlo piarérsardlune såkuler- sorneq Savalingmiune pisångitsoq NATO-vdlo såkutoqarfine tamåkua aut- dluneqåsångitsut. lagtingip kigsautigisi- mavå taimåitoqåsångitsoq. danskitdle tungåinit tamåna malingniarneqarsimå- ngilaq isumaqartoqarsimangmat kigsauti- gissaq piviussungortineqarsmåungitsoq. ukiut qulit nåmagigtardluta tarnåna atorsimavarput pmgitsorneqarsinåungit- sututdlo issigilersimavdlugo, imåipoq tai- måitaria qa rtutut. tamatuma takutlpå nåmagigtartussu- gut qanordle sivisutigissumik qanordlo iliordluta kigsautigissavut timitalerniar- smaunerivut sukumissumik oqautig'ismau- ngilara. anlajangersimassumik anguniagaqarneq pingartitariaqarpoq. — Ivdlit isiimat nåpertordlugo suna Kalåtdlit nunåne ingmut nålagkersornia- lernerme mianerssutigissariaqarpa ? — uvangnut kamaginartungilaq avdlat tamatuma tungatigut sujunersusavdlugit, tamanalume kalåtdlinut åma tungavoq. kisiånile isumaga oqautigisaguvko oqar- sinaimmga taimamkut 1948-me matsit erqukamiko ulapingniarpatdlårsimassut erqafsardluarqåratik. tåssame isumagi- ssagssat ilait pingåruteqaraluit nålagauv- fingmit sumigmarneqarsimåput nutåu- ngorsarneqarsimanatigdlo. sordlo åsser- sutigalugo avqusineqarfik isumaginerdlu- gausimaqigaluaq akisoqissordlo savaling- mtormiunit tiguneqarsimavoq takutiniar- dlugo nangmmeq ama pisinaunertik. åma ardlat erqarsautigalugit taimatut periar- toqartarpoq tamatumunåkutdlume misi- gissutsit akungitsorneq ajorput. 338 uvanga nangmineq isumaga malig- dlugo pitsaunerusimasagaluarpoq angu- niagagssatut ima pilerssårusiorsimassu- galuaråine: isumaginiagagssat uko må- nåkut autdlutilisavagut, ukiut pingasut sisamat qångiugpata uko avdlat, aulaja- ngersimassumik pilerssårusiorneq malig- tariuardlugo. taimailiorsimassuguvta uv- dlumikut angusimassavut imaqa angner- tunerusagaluarput. Erlendur Patitrsson: matsit imitagtiit ineriartornermut avqiitigssiussissungitsoq. Erlendur Patursson inatsimut qanoq isumaqarnersoq åmåtaoq påsiniarparput. republikaneriugame (parti danskit oqar- tugssaoqataunerånik migdlisainiaq) tai- matut nålagkersuineq isumaqatigingivig- på isumaqardlunilo inatsisip danskit oqartugssaunerat migdliseriarsimångi- vigkå avdlångortisimångivigdlugulo kl- salo nakussagsåinavigsimavdlugo. - 1948-me inatsit atulermat oqauti- gineqartut najorqutaralugit pilerssåruti- gineqarsimavoq inatsisåusassoq ineriar- tornermut avqutigssiussissoq Savaling- miutdlo ingmingnut aqugkiartuinalernig- ssåinut klsalo nangminerssulernigssainut autdlarniutåusassoq. ukiutdle 25-t qångiii- tut takutipåtigut avdlardluinarmik pisso- qarsimassoq. tåssame inatsit inuiagtut ineriartornermut avqutigssiussissusimå- ngilaq. ingmut nålagkersorneq nangmi- nerssulernerdlo erqarsautigalugit taima- nikornitdle pimorussamik avdlångutau- ssumik pisimassoqångilaq. — sormitauvamiuna aquneqarneq tai- matut ingerdlasimassoq? — tåssunga pissutausmaussunik mar- dluvingnik tikuagaqarsfnauvunga. tåssalo [6] ilåtigut nålagauvfiup Savalingmiune ingerdlatsisimanera kisalo aningaussar- siorniarnikut pissusiussunut isumåka au- lajangersimassut. ukiut 25-t matuma sujornagut inatsit erqunialeravtigo atautsiméqataussut ilåta oqalugtusimavånga amtmandip (lands- høvdingip) atorfiata rigsombudsmandi- mik (nålagauvfiup Savalingmiune siv- nersigissatut autdlartitå) taorserniarne- qarnera aquneqarnerup tungåtigut ma- lungnavigsumik avdlångortitsiniarnermik sujunertaqarsimagaluartoq pissussårne- rinaunane. rigsombudsmandip Savaling- miune suliagsså sivnissup oqartugssaoqa- tåungitsup suliagssåtut danskit politikerit ilåinut sulivdluarsimavdlune tunuartaria- qalersumut atarqinautitut atorfigssatut nautsorssuneqarsimagaluarpoq. rigsom- budsmanditut sujugdlerpåtut Christmas Møller piukuneqarsimagaluarpoq. ilimagissardle uniordlugo pissoqarsi- mavoq. rigsombudsmandip pissugssauvfé agdliartuinarsimåput. uvdlumikume ator- figdlit agdlagfingmiutdlo sulissorissai amerdlaqaut tåukuputdlume Savaling- miunik aqutsissut. kukussutaussut åiparisimavåt imatut oqartoqarsimangmat: „aulajangéqatau- ssut åmåtaoq akilisåput." taimatut peri- auseqarnikut erqarsariauseqarnikutdlo — tassa akissugssåussuseq pisiarisagigput akilisavdlugulo — sujumukarneq angusi- nåungilarput. tåssame ingangmik autdlar- qåumut savalingmiormiut aningaussauiau- tit angnertuvatdlåt agtorusungingmatigit. periauseq avdlardluinaq malingniarneqar- simassugune pitsaunerusimåsagaluarpoq. nålagauvfit nunasiatdlo kivfåungissuser- tik pissariaqarpåt aperqutautinago kikut akiltnersut. periauseq tamåna silarssuar- me tamarme aulajangersumik oqautigi- neqarérsimavoq. tåssame FN-p nalunae- rutå 14. december 1960 maligdlugo nunasiagdlit (imalunit nålagauvfit pi- ssaunigdlit sujuarsimassut) nålagauvfit naqisimaneqartut kivfåungissuseqalersi- niardlugit ikiutugssatut pissugssåuput. nangminerssiderneq — periarfigssaq tutsuviginartoq. — Danmarkimingånit avigsåraluaruvse aningaussatigut ajornartorsiuteqalerneq pilersugssåusava ? — sornguname, kisiånile aningaussati- gut ajornartorsiuteqalernigssamut ersi- ssuteqartunut oqartarpunga: kivfåungi- ssuserput pigatdlartigo kisalo Danmarke isumaqatigissuteqarfigalugo ukiut qulit tyvetdlunit ingerdlaneråne autdlartisar- nivtine aningaussanik sordlo 100 imalt. 200 mill. migssåinitunik ukiumut tapiv- figissåsagåtigut. naggatånut migdliar- tuårtineqarsinåuput naggatågutdlo pi- vingneqarsinauvdlutik. republikanske partime isumaqarpugut Danmarkip taplssutai pingitsorsinauv- dlugit, aningaussatigutdle tapivfigineqar- tarnigssamut sujunersut sarqumiusima- varput partit inuinaitdlo nangminerssu- livingnigssamut tamatumalo kingunigsså- nut ersissuteqartut qanigdlineruniar- dlugit. tamåna nangminerssulernigssamut av- qutigssåusagaluarpoq nalerqutdluartoq. aningaussat tungåt isumagalugo Dan- marke ukiumut Savalingmiunut aningau- ssartuteqarpoq 90—100 mill. migssilior- dlugit, aningaussartutitdlume angnertu- siartumarput. pilerssårutigineqarsimaga- luarporme ilimagineqardlunilume „qav- dlunåt aningaussautait" ikiliartortineqå- 339 [7] sassut. akerdlianigdle pissoqarsimavoq. qavdlunåtdlume oqausigssaqåssusiat ta- matumunåkut migdleriarsimångivigpoq. ingmut nålagkersornermut arqigssussi- neq — snjiimut nikeriarfiungitsoq. — ivdlit isumat nåpertordlugo suna Kalåtdlit nunåne ingmut nålagkersor- nialernerme mianerssutigissariaqarpa ? — kalåtdlit Danmarkimut atåssuteqar- nertlk avdlangortmialerpåssuk måne ing- mut nålagkersornermut inatsit neqeroru- tigerusungilara. nakutitsiniutauvoq su- jumut nikeriarfiungitsoq putdlavigisima- gainé katagkuminaitsoq. — kalåtdlime qanoq iliornigssåinik su- junersorsinauvigit ? — kalåtdlit aquneqarnertik avdlångor- tikusugpåssuk sujunersorumavåka Dan- marke isumaqatiginiarquvdlugo kivfau- ngfssuseqalernigssamik nangminerssuler- nigssamigdlo. suna tamåt Kalåtdlit nu- namf aqulerdlugo Nungmilo folketinge- qalerdlutik. kalåtdlime qavdlunånut nangåssute- qaratik oqarsmåuput: ukiorpagssuit nå- lagkersorersimavavtigut månåkut pissug- ssaulerpuse tamatuma anigornialernig- ssånut ikiutisavdluse. uvagutdle nangmi- nerdluta — aulisarnermut kigdleqarfit, EF-imut tungåssuteqartut åssigmgitsut, nunanut avdlanut politike il. il. — aula- jangisavagut. — inuniarnigssamut isumavdlutigssat Oungåtigut politike Kalåtdlit nunåne aperqutaulersimavoq pingårtoq tamatu- mungame agtumåssuteqarmata aningau- ssatigut politikikutdlo pissaunermik tigu- miaqarneq. imaileriatårsinaungila inuni- arnermut isumavdlutigissat ajornartor- siuteqarfiulernerisa sujunersutigissat aporfigssaqalersisagåt ? - taimatut pissoqartariaqangilaq. tå- ssame taimailiorneq pissauneqarneq ator- dlugo nunasiagssarsiornerusaoq ... kalåtdlit qavdlunånut oqarsinaussaria- qarput: „ikiorumaguvtigut teknikerinik, atorfilingnik avdlanigdlo pissariaqarti- tavtmik ikiorniartigut, taukule Kalåtdlit nunåne pissutsit tungavigalugit atorfinig- tineqartåsåput qanordlo iliornitik kalåt- dlit tungånut akissugssaussuseqarfigisav- dlugit, kalåtdlitdlume torqåmavé piuma- ssaitdlo najorqutaralugit atorfinigtine- qartåsavdlutik. qavdlunåtdlume ikiukusugkunik akilé- riånguardlit — ukiumut 200, 300 imalu- nit 400 koruninik millioninik —, ta- kassa I" qavdlunåtut avisime Informationime naqitaq (31. juli 1973). 340 i -. .ar: [8]