[1] Dette er den grønlandske oversættelse af artiklen „tikeraat — de der kommer på besøg", som er trykt på dansk i Nationalmuseets Arbejdsmark 1974. Tikeråt Keld Hansenirait nunat ungasigsurrritut ilisimaneKångitsut- dlo navialinartumik ilisimassagssarsior- figineKartarnerlsa erKartorneKartarne- råriit agdlauserineKartarnerånitdlo Ka- låtdlit-nunat KaningnerulersimavoK. ili- simassagssarsiortarnerit mana misigssxii- nermik taineKartalerput, nationalmu- seumivdlo Kalåtdlit-nunåne misigssui- ssarnere ilisimatut misigssuissarnerisa kalåtdlit sungiutmarsimassaisa ilåinami- nmguåinarait. itsarnisalerissut, ujaragsiut, inuiaKati- git nagguvTnik misigssuissut, inuiaKati- gingne inoKatigmgnermik påsisimassa- Kartut, igdlugssanik titartaissartut av- dlarpagssuitdlo aussålnardlutik misig- ssuiartortut sivnerserautmalerput, sine- rissavdlo ilai inosarfiussut isorartor- ssuartut issigineKartaraluartut avdlatut ajornartumik nunaKarfit ilait ingassagtu- mik tikikulaneKartarput. taimailiortar- neK inungnut tikinesartuartunut pissaria- Kångikaluartumik akornusersutausinau- ssåsaoK sårunalume misigssuinerit inerne- riniiE suniuteKartarsmauvdlune. avatå- nersut nunaKarfitdlo inue akornusersu- tilerKimagit tåuko ingmingnut ikinguting- nersumik pissuseKartariaKarput; påse- KatigingneK inimigeKatigingnerdlo tunga- viussariaKarput. nunaKarfmp inue nunaicarfiup ersåta atausiardlune misigssuivfigineKarnerane inugsiarnersårdlutigdlo akuerssårsima- riarpata tamåna ilisimatut misigssuissut ukiut tamaisa kingorårtautinalernerånik kinguneKarniaKmane. alutornarsinaussoK aussame atautsime inunerup ingerdlane- ranik avdlångortitsitsiarsimassoK nange- KåtårneKartualerune KatsunarsisinauvoK puvfangnarsivdlunilunit. ilisimatoK ajor- nartorsiutit avdlångorarnerånik misig- ssuiniartoK avdlatut ajornartumik Kav- sériardlune tåkutariaKartåsaoK sordlo åma itsarnisalerissut avdlatdlo ilåne au- ssåinardlutik inersmauneK ajorrut, neriu- InartariaKarpordle ilisimatut nunaKar- fingmiutdlo nåpendgtarnertik ilumut nuånarissåsagåt. pitsaunerusaoK nunasarfiup inuisa ukiut 20—3 O-t Kangiuneråne ukioK ilisi- matut tåkuvfigisimångisåt pinago tai- mane ilisimatumik tåkutoKarsimanera erxartugarissarsinåusagpåssuk. takornartaussugut tikerågfnaussugut- dlo sapmgisavtinik nunaKarfingme pfssu- siussut nålagarsiorfiginiartariaKarpavut 322 [2] pissutigalugo inoKatigigtariaKarneK åma- lo misigssuinerit ajiingitsumik inerneKa- sagpata misigssuissut misigssorneKartut- dlo suleKatigigdluinartariaKarmata. aku- erssårneKangikuvta nunaKarfiuvdlo inu- isa suleKatigiumångigpatigut avdlatut ajornaKaoK, suatdlagata utinartariaKar- pugut. agdlautigissamik uminga atuartugssat amerdlanerit Kularnångitsumik tamåna ajornaitdluinartutut issigisavåt, kisiåni- liuna silarssuarme tamarme angnertumik ajornartorsiutaussoK Kangaunerussordlo sule ajornartorsiutaunerusimavdlune. nu- naKarfingnut orningniagkanut tamati- gordluinaK agdlagaKarKarsimassariaKar- taraluarpoK, suniarnerdlo sapingisamik piårtumik navsuiarKartariaKartarsima- galuarpoK. nunaKarfingme orningniag- kame suliarigssamågaK, SOK suliariniar- nera påsissatdlo kingorna sumut atorne- Kagssamårnerat erninaK åma tamåkissu- mik navsuiartariaKarput. tamatigordlui- naK taimailiorsinaunigssaK sule silarssup ilaine ajornarunarpoK, Kalåtdlit-nunånile taimailiornigssaK nalivtine ajornaKuteKa- ngilaK pissariaKardlumardlunilo. ajussårnarpoK oKartariaKarmat misig- ssuinerit amerdlanerpagssuit inernere KaKutigorssuåinaK inungnit misigssuiv- figineKartunit ilisimaneKalersartut. inuia- Katigit nagguvfnik itsarnitsanigdlo misig- ssuinerme katerssorsimassat Kanorme tauva pisimaneripat? uvagut nunaKarfiv- tine inunermik agdlautigissat kikume tauva atuarumårpait? sorme tauvauna KanoK angitiginerput ugtortaråt, sorme tauvauna oKirnailutaråtigut, sorme tau- vauna kapineKartugut? ukiup ingerdlane- rane KanoK aningaussarsissarnerput ki- avme tauvauna alapernaiserå? kiligtig- ssiaunersusiuna ? ilumut taimaigpat kiku- nut kiligtigssiauvise? ungasigsorssungitsukut ilisimatut mi- sigssugkamik inernerisa sarKumiutingine- råne påsiuminartumik agdlagaussumik — kikutdlunit påsismaussånik — nalunae- rusiortalertariaKarput misigssuinermilo suleKatausimassunut akuerissagssatut nagsiutariaKardlugo. matuma kingorna åssersutitut taine- icåsåput Kalåtdlit-nunåta avangnarpasig- suane 1960-ikut nålerneråne misigssui- nerme pisimassut atausiåkåt. Uperna- viup pigissåne ukiut pingasungajåt pini- artutut inunerup tamatumalo inuvfigissa- mut nalerKutungortiniarnerata pingår- nerpåtut misigssuivfigineKarnerata sti- liagssarpåluit autdlarKautåne nautsorssu- tigingisaraluit nagsatarai. inuit kulturikut assigmgeKissumik tu- nuleKutaKartut åssigmgeKissumigdlo su- liaKartut ingmingnut nåpeKatigmgnerine atåne taigorneKartune peKatausimanivne påsissagssarsiornigssamut periarfigssa- Kardluarsimavunga: Upernavingme oKa- lugfitorKap katerssugausivigtut åriugssu- nerane peKataunivne, nationalmuseumip Upernaviup pigissåne nunaxarfit ilåne agssaisitsinerane peKataunivne, — kisalo Augpilagtume Nugssuarmilo nakorsar- pålugssuit danskit, norgemiut finlandi- miutdlo aussat mardluk misigssuissarne- råne nunasarfit inuisa misigssuissutdlo akornåne atåssuteKautaunivne. Kalåtdlit-nunane nunaKarfingne amer- dlanerne kikutdlunit igdlunut åssigingit- sunut pulårsinaussarput, inugsiarnersår- nerdlo Danmarkime pissarnermit av- dlaussarpoK. tikeråt - atausiåkåt Kavsit- dlunit atautsikut — sivikitsumik sivisulår- tumigdlumt nunaKarfingme inigssitarput 323 [3] Kalåidlit-mmåta sujugdlerpdmik ilisimassagssarsiortunit tikinenarneranit avdldngorne-K.arsimaK.aoK. eski- mAt Thuleme najugoKartut 1818-ime sujugdlerpdmik europamiunit tikinenarput. tuluk issigtunut ilisi- massagssarsiortartoK John Ross Indiamut avKutdnik ujardlerpoK eskimmtdlo nagguvinut pdsissutigssanik katerssuga&ardlune. kaldtdlip kitåmiup Zakæusip tduko ingmingnut zanigdlisipai. Zakæuse Rossip ilisi- massagssarsiomerane ov.alugtmn)dlumlo titartaissusimavoz.. uvane titartarsimavå Rossikitt eskimittdlo tu- nioråimcrat. ingminut Små HautisimavoK, tdssa tåuna Kaungussarssualik. taimalo akornuteKangitsumik uvdlui- narne inunermut akuliutardlutik. Kular- nångilaK sivisulårtumik Kalåtdlit-nunånl- simassut Icikutdlumt inugsiarnersårfigi- tltarsimåput KaKutigorssuåinardle inug- siarnersårfigingnigtut akiniardlugit inug- siarnersårfigisinaussarsimavdlugit. Upernavingmit maunga uternerma ki- ngornagut ukiut mardlugsuit Kangiutut uvdlut ilåne — uvdloKericata kingorna - Københavnime katerssugausiviup maju- artarfisigut tuavmaK anissariånukar- punga katerssugautit nalunaerssugag- ssafpagssuit, agdlagkat akineKangitsut telefonilo sujaneKatårtuartoK Kimåinar- dlugit universitetime pingåruteKartximik OKalugiartineKartugssaK tusarnåriarniar- dlugo. katerssugausivingme sulissut ilåta unigtipånga Kinuvigalungalo kalåtdlit mardluk navsuiautilårKuvdlugit kater- ssugautit Kalåtdlit-nunånut tungassut sarKuminginerånik inigissåta sananeKar- nera patsisauvdlune. orningniagkavnut sule kingtiartorKing- nigssara uisakajårutigitigalugo tuavmaK kalåtdlit mardluk ornigpaka tupigutsa- Kalungalo takuleravkit tåssaussut Ulrik åma Anine Jørgensen, Augpilagtume niuvertoruseK nulialo. tåssangåinaK er- Karsautigileriatårpåka tåukua igdluane unugsiuårtarnivut nuånersut, uvdloK nåv- dlugo Kimugsersimavdlunga Kasusimav- dlungalo ernerinit Jorumit Titumitdlo ilagsivdluarneKartarnera, persup isser- ssuvdlo atåne Kingmivnik isumagingnig- dlutigdlo neruvkaiumassarnerat, — igdlup iluane puissip neKa kavfilo unåinaK, Ola- riup oKalugpalårumassarnera Aninep atissåka åmit aitagugssamut panerserdlu- gitdlo piarérsarai. 324 [4] sule iluamik ilagseriångitsugut sekun- tit Kavsigsunguit ingerdlaneråne encai- massat sarssuapatdlagput. ukiune 25-ne Den kongelige grønlandske Handelime aulajaitsumik sulisimanine pivdlugo nuli- anilo akeKangitsumik Danmarkiliartine- Karsimåput „nuna sujuligtutigissaic" ta- kornarniardlugo. encarsariarKarnanga oKariatårpunga: ilå uvavtme najugaKasause. soruname taimailiorput sordlo uvagut Kavséria- Kaluta KaerKussinerinut akuerssissarsi- massugut. pissutigssaKangitsusangitdlat uvavtininigssartik nautsorssutigfsav- dlugo. uvanga tåukunungakartarångama erKarsautigissarsimanerpara akornuser- nerdlugit imalunit nangmingneK avdla- mik pilerssåruteKarsimagaluarnersut ? oKalugiartumik tusarnåriarnigssara, agdlagkat agdlautigissagssardlo uvdlut mardlugsuit Kangiunerisigut tuniutag- ssara sutdlo tamaisa erKarsautigiung- naerpåka. aitsåvik ilaKutariussugut aki- niainigssavtinut periarfigssaicalerpugut. tamavta — mingnerungitsumik mérKavut — uvdluinarne suliarissartagkavut tunut- dliutdlugit ilorrisimålerpugut aitsåtdlo pernardluta Sjælland takornariatut angatdlavigilerdlugo. ernmaK isumaKatigigpugut katerssu- gausivit mardlugsuit takornariagagssat- dlo, Zoologisk Have Dyrehavenilo Kalåtdlitdlo igdluat takuniarniardlugit. bilerdluta aitsåt tamanut tikuartuiluler- pugut: auna politistatione, OKalugfik, nalunaeKiitanik iluarsaissartoK, nautsi- vérxat (kolonihaver), knallertit, arssåu- tarfigssuax il. il. Danmark Sverigilo ar- ssamik unangmigångata Kalåtdlit-nunåne inuit amerdlaKatåinik issigingnårtOKar- tarpoK. auna nalugtarfik. nalugtarfik sunau- na? nalugtarfik tåssa igdlorssuaK iluane narKa iterssarujugssualik. iterssarssuaK imermik imernesartarpoK, inuitdlo na- lugkiardlutik isisagunik akilisåput. nalu- naeKutap akunere mardluk nalugtarfiup issigingnårtunut inigssånérérdlutik tike- rårtuvta nalugtut savssanut — arfernut imarnerssamitunut — åssersupait. bilimit niunane filmertarfik nuånari- neKavigpoK. nagsatanik kavfisutigalune kågisutigalunilo, pujortarsmauvdlune ta- kussatdlo erxumitsut OKausertalernigsså- nut pivfigssaKardluardlune. Kalåtdlit- nunåne åma taimailiorsinauvugut, tauva Kimugsimik issigingnåriartåsåput. unuit ardlåne ereigsisimårpugut ereai- massalerssårdluta. såkut titartarnere ugtortarnerilo av- dlatdlo misigssuatårtitdlugit tikerårtivut Kungujulårajugput. — takusinåungiliuk ingmikutdlarigsumik pingårutcKartumik amigauteKarmat, - iligserut una ator- dlugo kangminiåsagaluaruvit Kularnångi- laK pisutiginissait pitsåusångitdlat il. il. iluarsissariaKartut ernmaK iluarsine- Karput, Kamunale perKusileKinalångitsu- ngilaK. tikerårtivut Danmarkiliarsima- put måmnigssartik sivikitsoK puigunaitsu- mik misigissaKarfigigssamårdlugo, ta- ssalo uvagut nunåne pissusiussunik påsi- niaivfigalugit aperssortualerpavut. tug- patdlersautiginiarssaråra tåukua uva- gutdlo tamavta nalunaerssutit sapingisa- mik erKordluartunigssåt pissariaKartf- tariaKaravtigo. kisiånile: åipåtigut uv- dloK nåvigdlugo takussagssarsiorerner- me Danmarkimutdlo tungassunik oKa- luserissaKarérnerme tamavta nalungisav- tinik atautsimutdlo nalåusimassavtinik oKaloKatigtngneK Kasuersårujorutigalugo 325 [5] nuamngitsungilaK. erKaimavisiuk? — KanoK ipat? — ilumat puissimik pernga- rikatagpa ? åma Kitornartåriugpa ? il. II. — åma ivdlit Paulusip issai titartarsima- vatit. assingoKaut. imaKa taimane issit nakorsåmngmat påsivdluarsimångilat. erKaimavara issit nakorsåta finlandi- miup uvdloKerKata kingunerigå Augpi- lagtup atuarfiane nunaKarfingmiut mi- sigssuissunut atugagssångortisimassåne piniartut ilåta misigssornigssånut ikiorti- seringmanga. nalunaerssutit misigssor- pavut: Poul Mørch, Paulusimik taine- KartartoK, 54-inik ukiulik, åipaKartoK KitornaKartutdlo niviarsiarKanik arfini- lingnik nukagpiarKanigdlo tatdlimanik. Pauluse tungujortumik ånoraKardlune, amernik KardleKardlune kameicardlunilo igsiassoK KanoK iliatdlångilaK. nalunaer- ssutit ajunginerat ugpernarsarniardlugo Kagdlune malungnångingajagtumik kivi- missarpai. autdlarKautaussumik Kalipautinut Ka- noK tagpigtigineranik misigssuineK isu- maEatigingissutitaKalårpoK, ikioKatigig- dlutale påsigujarput kujatåmiut sungår- tumik pissartagåt tamåne Korsorpalug- tumik taissaråt. misigssutit Paulusimut uvavnutdlo på- sigssåungitsut atordlugit misigssuineK pi- ssusigssamisut ingerdlavoK. tauva issit nakorsåta aperKutigå Pauluse piniartu- nut avdlanut nalenciutdlugo KanoK oKau- tigineKarsinaunersoK. Pauluse ajukupa- lugdlune akivoK: naluvara, uvangale issit nakorsåt ilisimatisinausimavara pi- ssat nalunaerssuivfé maligdlugit Pauluse agsut pissaKamassarsimassoK ukiumilo Kangiutume 120-nik puissisimassoK, ta- mårtalo imåinåungivigpoK piniartumut 50-it sivnerdlugit ukiulingmut. issit nakorsåt paitsiangarpalugdlune pi- lerpoK Paulusip tagpikujugtungorsima- nine pivdlugo puisse 30 m-nik ungasi- ssuseKartoK takusinaugunangikå. issarua- KartarnersoK apereriåsaguk. Paulusip Kagdlune kivimilårpai. — Upernavingme naparsimavingmit issarussatit pivigit? någga. — issit nakorsanit sinerssordlune misigssuiartortumit? någga, uvanga nangmineK sanåråka. issarussat assigl- ngitsut pingasut upernåkut sikukut pini- ardlunga atornerussartagkåka. KanoK ilivdlutit issarualiorsimanerit oKalugtuareriasaguk. issit nakorsåt fin- landimioK paitsungassoK asseKangilaK. ilane Kissungmik sanåjussarput sordlo itdlungnaveKutit Kanga atorneKartartut. kisiåne måna Kavdlunåt issåitut itunik sanavunga, erisåmerngit Korsungnik imiap pukuanik igalårtagdlit. nuliama merssugarai, uvangalo igalåminertai navssåraka, Pauluse oKarpoK. - kisiåne serKorniåsatitdlunga iluamik atorneK sa- pertarpåka. taimåitumik alugssåumik issarussiorpunga. kukiingilatit alugssåumik oKaravit? alugssaut nerinermut atortartoK? Kular- palugdlunga aperåra. — so, ilumorpunga, Pauluse akivoK Kungujulalårneratigut nalunarane paitsungatitsilernine Kamuna ajugausimårutigigå. Pauluse Kinuvigårput aKagumut tai- gugkame åssinginik issarussiorKuvdlugo akilerumåravtigit. tåuko måne titartar- dlugit takutineKarput. encuminerssaugu- narpoK alugssaut Kitermigut mikissungu- amik putulik. avdlunaussamik aulaja- ngerfeKarpoK åssinguvdluue piaissut issi- mingnut avsserititagånut issarussavdlo igalåminertånut issip igdluinånut ator- tartumut. putuata issigisinaussaK angni- 326 [6] /. issarussat ingiasungnauénutit Augpilagtume atornenartartut. 2. Paulusip ingiasungnavéfMsiai Kissungmik sandt. 3. Paulusip 'K.avdlunåt issaruait dssilivdlugit sandve, - erisåmik, puiaussaminernik igalårtalerdlugit. 4. Paulusip autdlainiardhine atortagå, alugssaut niuvertarfingme pisiarineKarsinausso-K. atordlugo sanån. 327 [7] kitdlisitarpå, taimailivdlunilo Paulusip tagpikujulersimassup puissit Kagssima- ssut autdlainiardlugit taidgssugkane issi- gisfnångortarpai. neriumartariaKarpugut itsarnisaleri- ssup ukiut 100-t 1000-itdIumt Kangiug- pata Paulusip „alugssautå" pingasunik putuaralik igdlukuane navssåriguniuk ta- kordluisinåussuseKasassoK „såkup"su- mut atortarnera påsismåusavdlugo. ajoraluartumik inuit pulårtagkat tor- Kavigdlugit atåssuteKarfigisinaunigssåi- nut OKautsit ajornartorsiutaujuåsang- mata, aperKutaugmångingmåme OKautsit atausiåkårdlugit nugtersinaunigssait, ili- simavdlui'nartariaKarmatdle OKautsit atausiåkåt KanoK isumaKartitarnerait. pismauvdluartunik oKalugtigssarsinig- ssaK ajornakusortarpoK, åmame pisi- nauvdluartut avdlanik såriagagssaKarta- Kingmata. kisiane merKat pfnguaKatigi- låsavdlugit, piniartoK Kingmmik aperf- savdlugo arnavdlunit kalåtdlisue åssutit kussanarneråsavdlugit OKautsit ikigtua- rånguit nåmagput, oKauseKangivigkalu- ardlunilunit taimailiorneK ajornångilax. angajorKat Kitornaisa nuånarinerinik på- sitisavdlugit nangminerdlo KitornaKar- nermik navsuiautisavdlugit oKauserpag- ssuit atortariaKangitdlat, tamånalo ingangmik pingårtuvoic. uvaguvtmik nu- navtfnilo inunermik oicalugtutilårsinau- guvtigik Kularnangitsumik aperKutigingi- kaluagait amerdlaidssut akerisavavut. påsiniainiaruvta amerdlaKissunik aper- KuteKarfigissugssåusavavut inuit tåukua sungitsutut isumaKarfigissåinik, igdlua- tungåtigutdle kalåtdlit KaKutiguinaK tor- Kaivdluinardlutik aperissarput. Kular- nångivigpoK aperissångikaluartut nutau- ssumik ilikagaKarnigssartik piumaneru- gåt uvagut aperKutigissartagkavta ilåne åssigikajårtaKissut akiornigssåinit. inuit tikltagkavta uvagutdlo akuniv- tine ingmikoruteKarpoK, ingmikorutdie tauna angnertorssungingmat ajornartor- siuteKartorssunata ingmivtinut Kanigdli- sinauvugut ataKatigmgnerdlo misigssui- nerup iluagtitumik inerneKarnigssånut pissariaKardlmnartOK pilersfsinauvdlugo. påsissutigssat sapmgisamik amerdla- sut erKortutdlo pigssarsiariniagagssarå- vut, aitsåtdle tamåna anguneKarsinauvoK inuit påsiniaivfigissagssat suleKatigiv- dluinarnerisigut. 328 [8]