[1] Dette er den grønlandske oversættelse af AngmalortoK Olsens artikel „Det Grønlandske Rådgiv- ningskontor POK og Grønlændernes Hus", som blev bragt i tidsskriftets nr. 7, 1973. kalåtdlit sujunersuissarfiat ikiuissarfiatdlo Pok åma Kalåtdlit igdlutat agdlagtoK: AngmalortoK Olsen, PeKatigit Kalåtdlit sujuligtaissuat nugterissoK: Carl Chr. Olsen nuånårutigåra Danmarkime kalåtdlit pe- Katigigfinit autdlarnersarneKarsimassut naitsumik navsuiauteKarfigencuvdlugit KinuvigineKarsimagama. „kalåtdlit sujunersuissarfiat ikiuissar- fiatdlo POK". „PeKatigit Kalåtdlit" naluneKangitsu- tutdle nutaujungnaerput, tåssame ukiut 35-t sivnerdlugit ataréramik. Kangaune- russordlo kalåtdlit Danmarkime peKati- gigfituaringmassuk tupingnarpatdlångi- laK tåussumane sujulerssuissuinilo sujug- dlermik kalåtdlit Danmarkime ajornar- torsiutigilersagait uparuartorneKalencår- mata. 1950-ikut Kitencuneråne nålerne- rånilo ajornartorsiutit ima malungnarti- gilerput sujulerssuissut pingårtumigdlo sujuligtaissoK uvdloK unuardlo ingerdla- tinangajagdlugit kalåtdlinit åssigmgitsu- nik ajornartorsiuteKartunit sujunerfigite- Katårtardlutik. 1960-ikune taimatut sågf i- gingnissutit ima ingassagtigilerput agdlåt sujulerssuissut misiligutåtut sujulerssui- ssunut ilaussortat sap. akuneranut atau- siardlutik nangmingneK piumåssutsiming- nik kigsauteKartunut akeKangitsunik su- junersuissardlutigdlo ikiorsissalerdlutik. erninaK malungnarsivoK akigssaKangineK pissutauvdlune iluamik ikiorsisinåungit- sugut, åmalume sujulerssuissunut ilau- ssortanut pivfigssaijautaoKingmat ukiup atautsip ingerdlanerane taimailiorér- dlune avdlatut ajornartumik unigtinarne- KarpoK. erKarsautdle piginarneKarpOK uvgorineKardlunilo iluaKusisinauneruga- luaK avdlatut ajornartumik taimaitmar- tariaKarsimangmat. åipåtigutdle peKati- gigfiup tungånit nåmagisimårneKarat- dlarpoK atuagagssiårånguaK Kalåtdlit- nunånut ministereKarfik peKatigalugo sarKumersisinaugamiuk atserneKartoK: „kalåtdlinut Danmarkimukartugssanut 61 [2] unersussutit". isumagineicaraluarpoK ka- låtdlit Danmarkiliartut tamarmik tåuna pissåsagåt autdlalernermingne. periusigssaK tugdleK autdlartineKar- pOK Kalåtdlit-nunåta landsrådianit. landsråde 1966-ime pissusigssamisortu- mik atautsimlnermine oKauseKarpoK kig- sautiginarsmaussoK Danmarkime kalåt- dlinut ikiortmigssamik pissariaKartitsi- ssmiut takornarianut ikiortarialingnutdlo avdlanut ikiuissarfeKartariaKartoK. pe- KatigTgfiup tungånmgånit påsineKarmat landsråde taimatut oKauseKarsimassoK måne sulipatdlagtugssamik atautsimitita- liortOKarpoK. atautsimititaliat landsrådi- mut agdlagaKarput sujunersutigalugo landsrådip ikiussarfik taimåitoK aningau- ssalivfigisagå taimalo suliamisut Dan- markimitutut issigalugo. sujunersut aku- erssårdluarneKarpoic Pordlo pilersine- KarpoK 1967-ime aussåkut Store Kan- nikestræde 10-me agdlagfeKardlune ka- låtdlit iki'ngutigivdluagånit kukunersui- ssartumit H. C. Steen Ilansen-imit atug- kiiissanik. autdlartinermine Pup sulissorai social- rådgivere atauseK kalålerdlo inusugtoK ingmikut kalåtdlinik takornarianik isu- magingnigtugssiaK. ermnaK malungnar- sivoK ikiuissarfik sulissutigut aningau- ssatigutdlo pissariaKartitsinerungårtoK. ukiup agfåta sujugdliup ingerdlane- rane pissariaKartitat påsiartorneKarneru- lermata ingerdlatsinigssamutdlo periau- sigssanik aulajangersaineKarmat påsinar- sivoK suliagssat nåmagsivdluarsmauju- mavdlugit suliagssat åssigingitsukutår- dlugit avguatårtariaKartut. ilimagerérne- sarsimassutut malungnarsivoK ajornar- torsiutit kalåtdlit Danmarkime ajornar- tors'mtigissait ikiortiniartutdlo ajornar- torsiutigissait Danmarkime ikiuissar- nerme pissortaxarfit avKutigalugit Ka- ngertineKarsmåungitsut pissariaKartor- dlo Pup sapingisamik Kimangniartaria- Karå suliarissaminut sågfigssåinartut ingerdlatitsencigtugssatut issiginane, ingerdlarKigfigssat sugaluarpatalumt, ki- såtaordlo pingårtineKardlune ingerdlat- sinermine kalåtdlit ajornartorsiutainut påsingnigtunik sulissoKartariaKartoK ka- låtdlinik påsisitsismaussunik. tupingnangitsumik suliarissat amer- dliartuinarput taimåitumigdlo Pup Dan- marke tamåkerdlugo atassuteKartitsi- ssugssainik pilersitsissariaKarsimavoK pi- ssariaKarfiatigut ikiuisinaujumavdlune, saniatigutdlo Kalåtdlit-nunånut ministe- reKarfik suleKatigalugo Københavnime encånilo kalåtdlinut nåparsimassunut pulårtartoKarneK autdlarnerneKarsima- VOK kisalo kalåtdlit isertitsivingnitut par- nå erussivingmtutdlo isumagingnigtoKar- nerata sujulerssornigsså tigussariaKarsi- mavdlugo. Kulåne taineKarérsoK „kalåt- dlinut Danmarkimukartugssanut unersu- ssutit" Pup atanerane mardloriardlune åridgssorKigtariaKarsimavoK. suliarissat amerdliartuinarsimåput piv- figssamilo aulajangersimassume (1972) suliarissat nalunaerssorneKarfiat malig- dlugo kalåtdlitdlo Danmarkimitut amer- dlåssusiata nautsorssorneKarneragut på- sinéKarpoK ikiuissarfiup tåussuma Kalåt- dlit Danmarkimitut 10 procenté suliag- ssarissarsimagai. kingornatigut kalåtdlit nunåta lands- rådia nalunaerpoK kisimitdlune aningau- ssalerssuissusinaujungnaerdlune Kinutiga- lugulo avdlatigut aningaussalerssuisso- Karsinaunera misigssorKuvdlugo nåla- gauvfik kommunilo penatigalugit. nåla- 62 [3] gauvfik Københavnivdlo kommunia amtskommunilo taimatut suleKataunig- ssamut påsingnigdluarput Kalåtdlit- nunåtalo landsrådia peKatigalugo ani- ngaussalersueKataulerdlutik. måssåkut POK atautsimik åipå uvdlup agfå sulissartumik socialrådgivereKar- poK (neriutigalugulo mardlungnik pinga- juat uvdlup agfå sulissartumik peKaler- nigssaK), såkutujujumångitsumik ikiorte- Kardlune (kultursociologe såkutujujumå- ngitsutut sulivfigssaminik atuissoK), ag- dlagfingmiut mardluk nugterissutdlo amerdlinigssåt kigsautigineKartox, inuit sisamat uvdlup ilåne nåparsimassunut nåparsimavingne pulårtartut, atåssute- Kartitsissut 13-it Danmarkime tamarme siaruarsimassut taortaussartutdlo ar- dlagdlit. „Københavnime kalåtdlit igdlutåt". ukiut Kulit matuma sujornagut „Peica- tigit Kalåtdlit" ukiumingnik 25-lingmata sujulerssuissut sulissutigilerpåt kalåtdlit Danmarkimitut suliarissartagaisa ataut- simut eiuterfigisinaussånik pilersitsiniar- nigssaK. sujulerssuissut atautsimititalior- put sulissussissugssamik grev Eigil Knuth sujuligtaissoralugo. aningaussanik kater- ssuiniarneKarpOK peKatigititdlugulo 1967-ime Københavnip 800-ngortor- siordlune nagdliutorsiornine malungnar- tiniardlugo ilåtigut julip Kaumataune- rane angisunik mardlungnik tunissute- KarpoK, åipå tåssauvdlune Vi mill. kr. „kalåtdlit igdlutåt"-a pilersineKarnig- ssånut. februarime 1969-ime kisame „kalåtdlit igdlutåt" ingminut pigissoK pilersmeKarpoK. pilersitsinialerKårtut er- Karsautiginerusimagaluarpåt igdlo tauna angisorujugssåsassoK 5.000 etagemeteri- nik angissuseKardlune, tåssame ilmiartu- nut inigssiartaKasavdlune, akungnigtar- fiusavdlune, pesatigigfingmut ingmikut inigssaKasavdlune sarKumersitsiveKar- dlune oKalugiartarfeKardlunilo, il. il. aningaussatigut ingerdlavdlualeraluarnex uningmat 1970-ime avdlatut ajornartu- mik pilerssårutit migdlisineKarput ming- nerugatdlartumik pilersitsiniarneKaina- lerdlune. kingornatigut misilingneKarpoK igdlumik nalerKutumik navssårsinaunig- ssaK 800—1000 etagemeterinik angissuse- Kartugssamik kalåtdlitdlo peKatigigfinut inigssaKartumik katisimaortarfigssamut unuissarfigssamutdlo inigssaKarsinaussu- mik. misiligaigaluarKårdlune kisame igdlo Løvstræde 6-imitoK Cohrs Sølv- varefabrik-ip pigisimassaralua navsså- rineKarpoK pisiarineKardlune atulerne- Kardlunilo 15. august 1972. sujulerssuissut suliagssaisa pingårner- ssaråt „kalåtdlit igdlutåt"-a aningaussa- tigut napalersinaunigsså isumagisavdlu- go. taimåitumik katerssuiniarneK autdlar- tineKarpoK, Kujanartumigdlo katerssui- niarnerme komitérigsåKaugut. katerssor- neKarput Vi mill. kr. migssait. tauva ki- ngornagut Københavnip kommuniata l/2 mill. kr. neriorssutigisimassane tuniiipai, tuniuneKarnermik kingorna erniatik ilå- ngutdlugit 725.000 kr.-ngorsimassut. peKatigititdlugutaoK Vanførefondimit Vanføreforeningimitdlo katitdlugit 350.000 kr. tuniuneicarput „kalåtdlit igdlutåt" timimikut mardlutilingnut atoruminartungortiniardlugo (elevatori- mut il. il.), tamåko tamarmik pisinauler- sisimavåtigut igdlup avdlångortitersinau- nigssånut l mill. kr.-nik naleicartumut. ingmikut tåisångilåka kikut avdlat tuni- ssissusimanersut tåiginardlugule Kavdlu- 63 [4] nat firmait åssigmgitsut, aningaussaute- Earfit inuitdlo atausiåkåt ilaussut, Kujå- ssuteKarfigissariaKardlugitdle pissaria- Kartitamut tamatumunga påsingnignerat pissutigalugo. måssåkut Peicatigit Kalåtdlit, Unge Grønlænderes Råd sujunerssuissarfigdlo POK nugtererput Løvstræde 6-ime Igdlup ilånut. uvdlune aggersune sanaortorne- KalisaoK igdlup KerKatungåne tunuatu- ngånilo Kuleriåne sisamane, tamatumalo kingorna katisimaortarnigssanut Kulerit atdlersåne inigssaKalisavdlune, Kulerit tugdliåne atautsimitarnernut avdlanut- dlo, unuissarfigssaK Kulerit pingajuåne sisamånilo, kælderimilo sutorniartarfe- Kasavdlune, Kuleritdlo sisamane atuar- tarfeicåsavdlune. saniatigiitaoK påsisitsi- niainermut agdlagfeKasaoK Kavdlunåt kalatdlinut tungassunik påsiniaivigismau- ssånik, kisalo erKarsautigineKardlune pi- siniarfmguaKasassoK kalåtdlit sanålugåi- nik niorKuteKartugssamik. igdlo uvdluinarne ingerdlatsissoKa- saoK agdlagfingmiulingnik, uvdluinarnilo suliarissartagkat kalåtdlit peicatigTgfé atuissartutdlo suleKatigalugit nåmagsi- niarneKartåsavdlutik. kalåtdlit peicatigigfisa tungåninganit nuånårutigeKarput måna tikitdlugo tai- ma angussaKarsimatigigavta, nauk sule avdlarpagssuarnik kigsautigissaKaraluar- dluta. suliat tamardluinarmik nangmineK piumåssuseK najorKtaralugo taimågdlåt suliarineKartarmata taimaitumigdlo ait- sat siingivflkut suliarineKardlutik suleKa- taussunut pivfigssaiautaunartaraluartox neriiisaugut piumåssutsimingnik suliurna- ssunik tåkutoKartuartarumårtoK suliat ingerdlatmarsinaujumavdlugit. kikutdlu- nit taima naitsunguamik påsissutigssiu- tivnik atuartut suleKataujumagunik Kut- sangnancajaKaut tåkusinaussugunik ilå- ngutdlutigdlo. naggatågut kikutdlurut pilerssårutit erKartorneKartut timitalerniarnerine su- leKatausimassut Kutsaviginiarpåka, tå- ssame suleKatauneratigut nunancativta maunga nungneråne inuniarneK ajornar- torsiornånginerussoK pilersisinaulersf- naugavtigo. tauna CKiteruvfiussartugssaK atordlualerpat Kularnångitsumik avdla- nik suliagssaKalernigssaK ilimanarpoK, taimanikugssamutdlo sågfigisinaussaru- mårpavut pivfigssaKarunik ikiutilåncuv- dlugit. Rettelser Tidsskriftets nr. 10 1973. Siderne er fejlagtigt nummereret 309-332. Skulle i Stedet have være 341-364. Denne fejl indgår også i årsregisteret. Tidsskriftets nr. l 1974. Omslagets 2. side: Læs: Forsiden: Fot. Knud Udbye (1969). Side 8, 2. spalte, linie 14 og 15:.....sammen med Knud Rasmussens forældre". Dette beror på en fejltagelse. Knud Rasmussens far var præst i Jakobshavn 1875-1895. Side 26: Artiklens forfatter er Hans Jakobi. 64 [5]