[1] Sikuiuitsok avangnardlek kaujatdlagdlugo sulekatigingnek agdlagtoK: Ellen Boye nugterissoK: Guldborg Chemnitz Kalåtdlit-nunåta åmalo Sverigip, Canadap, Norgep Finlandivdlo avangnå- miuisa akornåne atautsimigiartitat sujugdlermérdlutik nåpeKatigingneråne „nunane issitormiut atautsimmerat"-nik taissame, København-ime november Kaumat pissume sujunigssame suleKatigingnigssamik aulajangineKarpoK. „... pivfigssaK nagdliusimavoK issitor- miut ilaKutariussugut suleitatigigdluta nunavtinik nåkutigdlissut KanoK iliornig- ssåinik ilitsersussutigssavtinik aulajangi- nigssavtinut. nunavtinik nunasiautigdlit ukiorpagssuarne nunavtine suliagssat pivdlugit atautsimitarsimåput uvagut peKatautingivigdluta. ajussårnarpoK tai- mangnak sivisutigissumik nåpeicatigigsi- nausimångingnavta. nunavta pisussu- taisa iluaKutiginiarnigssåinut akissug- ssåussuneK avatåmt aggersunut angner- tuatdlårtumik sujornatigut isumagititar- simavarput. KanoK iliornigssamik perKu- ssuteKartarsimångilagut, taimaitumigdlo pissiassutit tamavkua kiikussumik atorne- Kartarsimåput. mana tikitdlugo nunavta pisussutait uvagut, nunap inuisa iluaKu- tigssineKarnigssavtimt pingårnerutine- Kartarsimåput." sujugdlermersumik „nunane issitor- miut atautsimlnerat"-ne sujulerssuissoK (præsident) indiånex James Wah-Shee, CanadamérsoK Christiansborgime ataut- simineK angmaramiuk oKauseKarnermine indiånerit, inuit (Canadame eskimut), kalåtdlit såmitdlo nunane issitormiut aut- dlartitaisut Københavniliarsimassut ata- Katigingnertik ugpernarsariartordlugo, OKautigai. James Wah-Shee „Federation of Na- tives North of 60°"-me præsedentiussup uvdloK sujugdleK nunane issitormiut atautsimmerme peKataussut tamarmiuv- dlutik tunuliaKutåt ima oxautigå: „... nunane issitune inuiaicativta oKa- lugtuarissaunerat ilisimavarput. Kanga piniartusimavugut nunarujugssuarne angalåinartutut inuvdluta. ingmivtinut tatigissuvugut ingmivtinutdlo pilersor- tuvdluta. ukiorpagssuarne avatånit aku- liuvfigineKarata taimatut inoriauserput ingerdlåsimavarput. ilaKiitavut pissaria- Kagåinik pilersorsinaugavtigik tugdlusi- mårutigissarsimavarput. atugagssavut sivnerdlugit piniångisåinarsimavugut. nunarput ataricivarput asavdlugulo. nu- nagissavtame ilagåtigut. nunavta inussu- tigssainavtinik pinata åma atissagssav- tinik pigssaKartisimavåtigut. tåssalo kul- tur ivta tungavia. angalåinartutut inunivtine iliniartir.au- nigssap, uvdluinarne inunerup sujulerssor- neKarnivtalo tungaisigut nangmineK pigi- ssavtinik maligtarissagssaicarpugut nang- minerissavtinigdlo erKumitsuliortause- 95 [2] Kardluta. méricavut uvagut angajoritaut- sinit iliniarsimassavtinik ilmiartitarpa- vut. KanoK inussutigssamingnik pigssar- siornigssåinik ilitsersortarpavut. uvagut avKutigaluta nunamingnik ataridngning- nigssartik ih'kartarpåt. sujulerssuissugssa- vut Kinertarpavut, tåukualo inoKatiging- nit tapersersorneKartarput, najorKutag- ssavtfnik nukigssavtmigdlo tunissarpåti- gut. nunap pissussutainik inussuteKarsi- naunermingnut pikoringnerat kisiat pi- nago åmale ajornartorsiutigssarpagssuav- tmik KunugissaKarnatik sapitsunerat piv- dlugo sujulerssortivut Kinertarpavut. pe- KatigTgdluta ikioKatigigdlutalo inuvugut. taimatut ataKatigigtut misigisimaner- put tungavigalugo kilometerit tusintili- pagssuit atordlugit ingerdlårsimavugut ilaKutarigtut suleKatigérKilernigssarput angujumavdlugo. ikioKatigmgneK kul- turivta pingårnerssaisa ilagåt." James Wah-Shee ingerdlarKipoK nu- nasiautigineKarnerup nalå pivdlugo OKardlunilo: „... nunasiautigineicarsimanerup sum- nere uvdlumikut misigisimavagut. per- Kingnigssamut, ilmiartitaunermut kul- turimutdlo tungassut ajornartorsiuter- pagssuit tikisimavagut. nangminerssor- sinauneK nangminerdlo aulajangismau- nigssamut periarfigssat ånauslmassavut ajussårutigingårpavut. uvdlume pisussu- tivut inunerputdlo avatånit tikiutut aula- jangivfigissarpait. kikunerput puigusa- gigput KinuvigineKarpugut tamatumu- ngalo taorsiutdlugo nålagauvfingme mugtaussutut ingmivtinut issigericune- Kardluta. avdlat OKalugtutarpåtigut sut uvaguvtinut sujunigssavtinutdlo iluaKu- taunerusassut. pissagssarissavut anguniardlugit sor- ssungnivtme angussaKangåtsiarérsimaga- luardluta tamavta nalungilarput avKutig- ssarput sule sivisussoK. oKalugtuarissau- nerput avdlångortisinåungikaluardlugo sujornatigut pisimassut misilitagkat su- junigssavtinut piarérsarnivtine iluaicuti- giniarsmauvagut. pissussutivut pigigavti- gik inunerput nangmineK aulajanger- sauvfigisinauvarput. sujunigssame nu- navtine pissugssanut angnertunerussumik aulajangeKataunigssarput kigsautigår- put. mugtaussutut nunavtlne pissagssa- Kartitaunivta pissusigssamisortutmeKar- nigsså kigsautigårput." atautsimineK novemberip 22-anit 25- anut sivisussuseKarpoK. kinaussuseK (identitet) atautsimeKatigit akornåne OKaluserineKarpoK, taimatutdlo nunap inuisa politikimingnik peKatigigfingnig- dlo ingerdlatsinerat, nunanik pissfissuti- nigdlo pigingningneK, atuineK iluaKute- Karniarnigssardlo oKaluserineKardlutik. kisalo åma oKaluserineKarput nunap inuisa nunamingne ineriartornigssamik nangmingneK aulajangissunigssamingnut pissugssaussariaKarnerånut tungassut su- junigssamilo suleKatigingnigssåt pissu- ssutit iluaKutiginiardlugit peKatigit angu- niagarissartagait suleriausaitdlo påsissa- Karneruvfiginiardlugit taimatutdlo si- kuiuitsoK kaujatdlagdlugo ataKatiging- nigssamut suleKatigmgnigssamutdlo ingerdlatsivfiussugssamik pilersitsinig- ssaK. atautsimtvfingme oKaloKatigingnerit akqrnisigut anitsiarnerne atautsimeKa- taussut påseKatigigdluardlutik katerssu- tarput. peKataussut åssigmgitsut nipi- lersutimingnik erinarssutimingnigdlo agpitdlagtårdlutik. oKautsit åssiglngit- sut, tulugtut, kalåtdlisut, norskisut, 96 [3] Samiske konferencedeltagere. svenskisut finlandimiututdlo akulerigsu- mik atorneKarnerat akornutigineKangi- laK. atautsimivfingme kalåtdlisut ilmiar- titsineKapatdlagtarpoK. „Kalåtdlit-nunå- nut piguit ima imatutdlo oKarumårpu- tit". i'maica såmit påsendgsångikaluar- påt „asavavkit" KanoK isumaKartOK, oKaloKatigingnigssamutdlo autdlancau- tigssatut pitsaviugaluarpoK. indiånerit, inuit såmitdlo årKigssor- niagagssamingnik ajornartorsiutinik sar- Kumiussinermingne isumaKatigigdluinar- put - avatånit issigalugit taimatut påsi- narput. kalåtdlitdle ilaussut akornåne isumanik åssigmgissuteKartunik sarKu- mersoKarneruvdlune. kalåtdlit inusugtut peKatigigfiåne sujuligtaissoK ArKaluk Lynge landsrådimutdlo sujuligtaissoK Lars Chemnitz isumaKatigivingitdlat. Foto: Jens Brosted (1973). ArKaluk Lynge ilåtigut ima oKauseKar- poic: „... kalåtdlit inungnit Kinigkatut tai- neKartartut politikerit åssigmgitsut OKautigissariaKarput tåssaunerujartorsi- massut danskit nålagauvfiane nålagkanut taimåitunermikutdlo aningaussarsiorne- rup tungåtigut angnertumik soKutigissa- Kartunut såkuvdlualivigsimassut." Lars Chemnitz akivoK: „... kalåtdlit politikere kalåtdlit-nunåne politikimut suniuteKangitsungitdlat, suninerdlo ta- måna angnerulersinauvoK aulajangeKa- taunerujartornigssamut patsisigissagssat erKortumik oKautigineKartarnerisigut ka- låtdlit inusugtut mumisitsiniartutut OKa- lungnerat atornago." atautsimlnerup ilåne måssåkut OKalu- serineKaKissunut nunane issitune oliasior- 97 [4] nermut augtitagssarsiornermutdlo tunga- ssunut oKatdlivfigineicarpoK. indiånerit inuitdlo tåssaugunarput åncigssuvdlua- gåungitsumik oliasiulersimanikut encor- neKarnerpausimassut. „Inuit Tapirisat of Canada"-me sujunersuissussoK inat- sisinik påsisimassalik professor Peter A. Cumning årdlerisårerpasigsumik OKarpoK: „... Kalåtdlit-nunåne oliasiorneK aug- titagssanigdlo piaineK autdlarnerneicar- tinago kalåtdlit piumassarissariaKarpåt nunap suane oliasiornerup augtitagssar- siorueruvdlo ingerdlåniarneKarnerat atautsiniortumik sujumut pilerssårusior- nexarisassoK. taimaisiormkut kukunerit aseruineritdlo Canadame pisimassut pi- ngitsorneKarsmåuput. tamåkume pisimå- put sujumut pilerssårusiorKarsimångi- neK perKutauvdlune. nunap inuisa pissag- ssaKartitaunerat nålagkersuissut tungå- nut igdlersorurninaitsorujugssussarpoK nunap pissussutai sumitut påsineKardlu- tik pileritsaneKalersitdlugit. taimaitumik Canadame — åmame Kalåtdlit-nunåne — aulajangiusimassariaKarparput nuna Ka- ngånitdle inugivissaminit atautsimut pi- gineKartoK inuilo tåukua nåmaginartu- mik autdlainiarfigssaKarnigssåinut pi- niarfigssaKarnigssåinutdlo Kularnaitdli- sah'igineKartariaKartut. indiånerit inuit- dlo pissortanit nunagissamingnit pigssa- Karfigissamingnigdlo ånaussaKarsimaner- tik pivdlugo taorsivigineKarnigssaming- nik piumassaKarput, måssåkutdlo pissor- tat nunap pineKartup inuisa taorstvigine- Karnigssait avdlamutdlo oliaKangitsumut augtitagssaKangitsumutdlo — kisiånile ama autdlainiarfigssaKangitsumut pinia- riarfigssaKangitsumutdlo nunigssait er- Karsautigåt. tamånale nunamik ånaussa- Kartunut nåmaginartutut oKautigineKar- småungilaK." Finlandime såmit autdlartitåta Pekka Aikio, Vuotso, tikuarpå oliasiornerup augtitagssarssiorneruvdlo såmit nunåne angnikigdliartui'nartume pitsåungitsumik kinguneKarsimanera åmalo akuttingitsu- mik tugtorpagssuit tOKorartarnerånik kinguneKarsimassoK. Norgeme, Sveri- gime Finlandimilo nålagkersuissut Kut- dlersaisa såminut ungasingnerssuat, åmalo suliagssat såminit sarKumiune- Kartartut suliagssanik tamåkuninga ingerdlatsissussunit påsisimaneKangipat- dlårnerat ajussårutigalugo. ataKatiging- niarnermutdlo ajornaKutaussunut ilagi- tipå såmit soKutigissait nunåne tauku- nane pingasune ministereKarfingnut åssi- gingitsunut ardlalingnut avguatårneKar- simanerat. atautsimineK Kularnångitsumik ataut- siminigssanik ardlalingnik nangeKatår- ncKarumårpoK. uvdlorme kingugdlerme mardlungnik oKauseicautiliorneKarpoK peKataussunit isumaKatigissutigineKar- dlune suleKatigmgncK ingerdlaterKingne- KasassoK. oKaitseKautit siugdliat 1. issigtormiut inuvisa atautsimérssuar- nerat Christiansborgime, Københavnime 22.—26. november 1973 pivoK. atautsi- mérssuarnerme peKataussut katuvfingnit (organisationinit) ukunanérsuput: Canada: Federation of Natives North of 60°. Métis and Non-Status Native Asso- ciation of the North West Territories. 98 [5] Committee for Original Peoples' Entitle- ment. Inuit Tapirisat of Canada. Yukon Association of Non-Status In- dians. Indian Brotherhood of the Northwest Territories. Yukon Native Brotherhood. Norden : Nordic Lapp Council. Såmi Institut'ta. Norge: Norga Samiid Riikasær'vi (Sami Association of Norway). Norga Boazodoariisåmiid Riikasær'vi (The Reindeerbreeders' Association of Norway). Sverige: Svenska Samernas Riksforbund. Finland: Same Parliament. Kalåtdlit-nunåt: Grønlands Landsråd. Arnat PeicatigTt. Knud Rasmussens Højskole. Grønlandske Kommuners Landsfore- ning. Danmark: PeKatigit Kalåtdlit. Unge Grønlænderes Råd. Institut for Eskimologi. IWGIA (International Work Group for Indigenous Af f airs). Foto: Jens Brøsted (1973). 2. autdlartitat oKaloicatigingnerit uko avKutigalugit kinåussusertik påsilerpåt. inuiauvugut nunavtfne nagguvigdlit, ta- ssa imåipoK: nunat, tatsit, kuit imatdlo najugaKarfigissartagkavta iniassutigssar- siorfigissartagkavtalo avigsårsinaunata ilagåtigut. kinaussuserput kulturerputdlo nunane imanilo tåukunane aulajaitsumik sordlaKarput. tåukununga atåssuteKar- neK kulturivta ilisarnautigå inuiait avdlat nunavtme najugaKartut kulturianit av- dlåussutigalugo. uvagut atautsimérssuar- nerme peKataussugut kulturivta, kiku- ssutsivta ilisarnautaisa naleKassusisalo atåvartumik sunivigeKatigingm'kut pig- ssarseKatigigtariaKarnerat såkortumik 99 [6] tapersersorumavagut, peKatigiumavdlu- git atanciumavdlugitdlo. isumaKatigig- pugut måssåkut siunigssamilo kulturivta ingmfkut itut atauartinigssånut ineriar- tortinigssånutdlo atortugssat sulesati- gmgmkut navssåriniardlugit inuiaicativ- tmutdlo atåssuteicautausinaussut ator- dlugit ingerdlaterKingniardlugit. 3. kinåussutsivta pissuså ingmikut itoK nålagauvfit åtavigissavta påsissariaicar- dlugulo atarKissariaKarpåt. aitsåt tai- mailiornikut nålagauvfingme ingmikor- tume sumilurut kulture såkortunerussoK naligilersinauvarput. åmalo taimailior- nerinåkut nålagauvfiup ingmikortup suv- dlunit kulturivta, inugtaussut tamarmik iluaKutigssåtut tapersersutigisinausså ta- måkissumik iluaKutigisinauvå. 4. nålagauvfiup inugtauvfivta ilumortu- mik ersserKigsumigdlo nunap inuvisa nunanik imanigdlo inussutigssarsiorfigi- ssartagarisimassamingnik najugaKarfigi- simassamingnigdlo atautsimordlutik pi- gissaKarnerat akuerissariaKarpå. 5. ersserKigsoK måna piumassarårput: nålagauvfivtme nålagkersuissut inugtut ilerKuvut nåpertordlugit nikanarneru- nata inusinåusassugut akuerisagåtigut. tamånåtaoK IsumaKarpoK nålagkersui- ssunit sulivfigssuaKarfingnitdlumt pi- ssugssauvfivtinik avdlångortiterineKasa- ngitsoK akulerugtoKaranilo nunavtinig- dlo aseruissoKarane. aperxutit tamåko pingåruteKartut su- milunit OKatdlisigineKartitdlugit naligiti- tauvdluinardluta peKatautmeKarnigssar- put ilimagårput. 100 [7]