[1] Dette er den grønlandske oversættelse af Robert Petersens artikel „Omkring retskrivningsarbejdet for de canadiske inuit", so>m blev bragt i tidsskriftets nr. 3, 1974. Inuit Canadamiut allaasitaarniarnerannit af Robert Petersen Ukiuni kingullerni inuiaat issittormiut erseqqinnerujartortumik kissaatigiler- paat nunani immikkoortuni innuttaaner- tik uniffigiinnarnagu imminnut atassute- qarnerulernissartik. Kissaat tamanna nutaajunngikkaluarpoq, ukiunili kingul- lerni nunat issittut inuii peqatigiiffim- minnik aaqqissuussinermikkut kissaati- mik piviusunngortinnissaannut periar- fissaqalersimapput. Attaveqaqatigiinne- rulernissamik kissaat tamanna pissute- qarunarpoq malugisimaleratsigu ullu- mikkut pissutsivut assigiissuteqaqisut. Kisianni kalaallit Canadamilu inuit im- minnut attavigeqatigeerusunnerat nutaa- junngilaq, pissuteqarnerugunarlunilu kul- turikkut assigiinnik kingornussaqarsima- nermik misigisimanermik, tamatumalu nukittorsarneragut imminut itinerusumik ilisarinnaanissap neriugineqarneranik. Aammattaaq nunatsinni pisartut assi- giingitsut akilinermiunit soqutigineqar- luartuupput, tassa nunatsinni misilittak- katta ilaat iluaqutiginiarsinnaassagamik- kik. Qularnanngilarli aamma kalaallit ukiuni kingullerni akilinermiut ineriar- tornerat iluatinnartunik paasisaqarfigiu- maaraat. Immitsinnut attaveqarfiginerput aal- lartereerpormi. 1950-ikkut ingerdlane- ranni tikeraarfigeqattaatereernerup ki- ngornagut akilinermiut ilaat nunatsinni takornarniatut angalaartaannarput, taar- tigiillunilumi tikeraartoqartarpoq. Pi- ngaartumik Knud Rasmussenip høj- skolea Akilinermilu illoqarfiit qaninneru- sagut tamatumuuna atassuteqarlualer- put. 1970-ip eqqaani Canadap inuiisa peqa- tigiillutik aaqqissulluakkamik sulinialer- nerat aallartippoq. Peqatigiiffiit taakku kulturikkut imminut illersornissaq kisiat pinnagu, aammali naalakkersuisunut kis- saatigisaminnik saqqummiussinissaq su- liaminnut ilannguppaat. Inuit akiliner- miut peqatigiiffiat „Inuit Tapirisat of Canada" (atuaruk: Inuit Tapiriiksat), tassa inoqarfikkuutaartumik peqatigiif- fiit kattuffiat, taamaattumillu inuit aki- linermiut tamarmik naalakkersuisunut saaffiginnissagunik taanna aqqutissaraat. Taamatut peqatigiiffiliornerup siuner- taasa ilagaat kulturikkut inuiaassutsik- kullu pissuserisat nukittorsarnissaat, ta- matumunngalu ilanngullugu oqaatsit pi- giinnarnissaata annertunerusumik periar- 203 [2] fissaqalernissaa. Tamanna pillugu kis- saatigisat sallersaasa ilagaat inuit cana- damiut ataatsimut pigisaminnik allaase- qalernissaat. Oqaatsitigut - allaatsikkullu - Cana- dami inuit uagutsinniit ajornartorsiutis- saqarnerupput. Canadami inuit ataatsi- moorlutik oqaatsimittut taasinnaasamin- nik peqanngillat, tassa assigiinngitsumi nunallit oqalunnerata assigiinngisitaar- nera pissutigalugu, taakkualu arlaat ataatsimut atugassatut ilaminit sallinn- gorsimanngimmat. Tassa oqaatsit nuna- qarfiit arlaannit pilersuugaluarlutik alla- nit tamanit atorneqarlutillu ajornartin- nagu paasineqarsinnaasut, taamaattu- millu inuit tamarmik attavigeqatigiin- niarneranni atugassatut isigineqartut amigaataapput. Taamaattumik allaasi- liorniarnerup ajornartoriumaarpaa kik- kut oqaluttarnerat najoqqutassatut piuk- kunnarnerunersoq naniniassallugu, taa- valu nanigaanni allatulaaq oqaluttunut atulersinniassallugu. Ajornartorsiutip aappaa tassa assi- giinngitsuni nunallit ilaat allattaaseqa- reermata. Labradorip sineriaani 1700- kkunnili naqinnernik atuisumik allaase- qalereerput. Baffin Islandimi „Standard Orthography" ajorisassaangivissoq 1960-ip saniani pilersoq allaaseraat. Allaaseq alla Hudson Bayip kimmut sinefiaani ajoqersuisut katuullit atuler- sippaat, tassungalu eqqaanartut Eqalut- tuutsiarmiut eqaanni Mackenziellu kuus- suata akuani nunallit atortarpaattaaq. Massa allaattaatsit taakkua amerlaner- saat tussapikkaluaqalutik inunnit atuisi- minnit eriagisaapput, allaatsimillu alla- mik taarserniarnissaat ajornakusoorsin- naalluarpoq, pingaartumik allaaseq taar- siunniagassaq allamiut oqaluttarnerannik tunngaveqarpat. Canadami inuit malugi- simaniarsaraat inuit qanitarinngisatik paasiuminaatsuusut, tamatumunngalu _pissutaasut ilagisinnaavaat radiukkut inunnut aallakaatitsisartut sallersaat inuk- juarmiuummat, taakkualu oqalunnerat qanittumiluunniit nunaqaraluit ilaasa paasiuminaatsimmassuk. Pisariaqassagu- narporli inuit ataatsimut allaaseqalersin- niarnerannut peqatigitillugu arlaasa oqaasiinik kaammattuisariaqarluni im- minnut paasineq sapingajattut oqaloqati- giinniarunik atorsinnaasaannik, taamaa- lillutillu inuit ataatsimoorlutik oqaatsi- mittut isigisinnaasaminnik periarfissaqa- lissagaluarput, taamalu ataatsimut allaa- sitaarniarnerat ajornannginnerulissaga- luarluni. Ataatsimut allaasitaarniarnerup suli ajornartorsiutigisinnaasaasa ilagaat, al- lattaatsit qulaani taaneqartut ilaat ila- giinnit assigiingitsunit ajoqersuiartorti- talinnit pilersinneqarsimammata, taakku- nanngalu kaammattugaallutik. Taamaat- tumik pisariaqassaaq allaasissamik sana- gaanni inuit assigiinngitsuni nunallit akuersisinniarnerata saniatigut aamma ilagiit assigiinngitsut manigussallugit. Allattaatsit siuliani taasakka tamar- mik naqinnernik atuisuupput, aammali taanikkuutaartumik allattarneq (sylla- bisk) sianigisassat ilagaat (taamatut allattaaseq uuma 1972-imi normuani 11 -mi eqqartorpara). Soorlu taamani taareeriga taanikkuu- taartumik allattaaseq Canadap issittor- taata kangisissuani atorneqarpoq, kangi- ani Ungavamiit samani natsilimmiut ilanngullugit. Tamaanili taamatut allat- taatsip atorneqarfiani saniatigut Stan- 204 [3] dard Orthography, allaaserlu alla Thi- bertip ordbogiliaatigut nalurmgisarput Hudson Bayip kitaamiutooq atorneqar- put. Allattaatsilli taakku naqinnernik atuisut tamaani inersimasunit atorne- qanngingajavipput, immaqa pissutigisi- manerlugu atuarfinni ilinniartitsinikkut ilikkarniartariaqaramik, taanikkuutaar- tumilli allanneq atuarfeqanngikkaluani- luunnit tamangajannit ilikkarneqarsin- naalluni. Taanikkuutaartumik allaatsimi ersiu- tit sisamat atorneqarput, tassa trekant! ataaseq assigiingitsunut sisamanut saa- tiinnarlugu. Appersarissat naqinneri tre- kantip sammivii najoqqutaralugit sammi- vilerneqarunik taava ersiut sammiveqati- gissartik erssiutigalugu taaninngortar- put. Taanerit taamatut allanneri tassa naleqarput soorlu aappersariaq ersium- mik malitsilik. Tassa taanikkuutaartumik allattaatsip tunngavia taamaappoq, taa- nerup sivisussusia, naggataataluunniit aapersariartaqarsinnaanera ilanngunne- qaratik. Tamatuma amigaataanerata sa- niatigut aamma k q-lu aammalu g ng-ilu immikkoortinneqanngillat. Taamaattorli taanikkuutaartumik al- lannermi oqaatsit erseqqinnerusumik allanneqarsinnaapput, tassa immikkut nalunaaqutsersuutit atorlugit. Taamaat- tumik taanikkuutaartumik allannermi pe- riarfissaqarpoq inuit oqaasiat sunaluun- niit paatsuugassaajunnaarlugu allassal- lugu. Taamatulli nalunaaqutsersuineq pi- sariaqanngitsorigaanni atunngitsoorne- qarsinnaavoq. Tassa imaappoq oqaaseq ataaseq assigiingitsunik marlunnik allan- neqarsinnaavoq, nipilli tunngavii najoq- qutariinnaraanni assigiingitsuugaluit marluk tamarmik kukkunerussangillat. Kisianni taanikkuutaartumik allanner- missaaq „kukkuneqanngitsumik allanni- ssaq" pilersinniarneqalissagaluarpat assi- giinngitsunik marlunnik allakkaanni aap- paa eqqortutut appaalu kukkunertut isi- gilerlugit, taava taanikkuutaartumik al- lattaatsip nukittussutaasa ilaat, tassa eqaassusia aserussagaluarpoq, taamaa- lillunilu ataannarnissaminut tunngavigi- sinnaasaasa pingaarnersaat immaqa ase- rorneqarsinnaalluni. Allakkuttaaq taanikkuutaartumik al- lattaaseq sanngiillisarneqarsinnaavoq, tassa allaatsimik naqinnernik atuisumik, inuillu oqaasiinut tulluarluni ilikkarumi- narlunilu inuit ataatsimut pigisaanik unamillerseqalissagaluaruni. Tassami Canadami inuit kangisissormiut inunnut allanut allanniarnerminni naqinnernik atuisariaqassammata. Taamaattumik taanikkuutaartumik al- lattarneq ataannassaguni eriagisaagin- narani ammali ajornarnerulinngikkaluar- luni naammannerusumik atorneqarsin- naanissaa isumaginiartariaqassaaq, maannakkullumi aappersarissat naam- matsisarniarnerat sulissutaavoq. Qularisariaqanngilaq inuit peqatigiit- tut aaqqissuunnerat ajornartorsiuteqann- ginnerussasoq nunaqarfinnut assigiingit- sunut nalunaarutissat allaaseq ataasiin- naq atordlugo nassiussorneqarsinnaaler- pata, tassami inuit assigiinngitsuni nu- nallit ataqatigiinnerat ajornannginnee- rarssuanngussagaluarpoq allaaseq ataa- seq atorlugu oqaatsillu ataatsimut atuk- katik atorlugit imminnut nalunaarfige- qatigiissinnaalissagaluarunik. Soorunami taamatut isumaqarnerup tunngavigaa inuit ataatsimut pigisamin- nik kingornussaminnik ileqqoqarlutillu 205 [4] oqaaseqarmata, inuiaqatigiittullu ataat- situt misigisimallutik, Taamatut ataasiu- nertik soqutiginngikkaluarpassuk ataat- simut inuiaanertik pillugu peqatigiinniar- nerat tunngavissaqassanngikkaluarpoq. Assigiinngitsut tamakku pissutigalugit Inuit Tapirisat of Canada oqaatsit allaa- serlu pillugit ataatsimeersuartitsivoq, siullermillu taamatut katisimaneq 1973- imi decemberimi pivoq Ottawami ataat- simiinneqarmat. Ataatsimiinnermi tassani inuit assi- giinngitsuni nunallit peqatigiiffii aallar- titaqarput, taamatut ilagiit assigiingitsut aallartitaqarput, Canadami naalakker- suisut aallartitaqarput, kalaallimittaaq ataatsimiititat ilaqarput. Ataattsimiinnermi inuit oqaasii pillu- git ataatsimiititaliornissaq qanorlu ataat- simiititat suliniarnissaat eqqartorneqar- put, aammalumi ataatsimiititat kikkun- nik ilaasortaqarnissaat oqalliserineqar- luni. Ataatsimiititat suliassaasa ilagaat inuit assigiinngitsuni nunallit oqalunne- risa assigiinngisitaarnerat misissussal- lugu, misissuinerlu taanna tunngavigalugu sorliit oqalunnerata inunnit tamamt ataatsimut atugassatut innersuunneqar- nissaa tunngavissarsiussallugu. Taama- tut soorlo Hudson Bayip kitaamiuisa oqalunnerat eqqarsaatigineqarsinnaavoq. Taamatulli misissuinissami pingaarneru- soq unaassagunanngilaq sorliit qiterpa- sinnerusumi nunaqarnersut, aammalu taamatut qinigassat ilaminnit amerlane- russanersut. Pingaarnerusoq unaassagu- narpoq paasiniassallugu sorliit oqalunne- ranni nipit allamiut oqalunneranni assi- giinngisitaarnernut aaqqikkuminarnerus- sanersut. Tassami nipit allanngorarneri malittarisarissaarnerusut nanisinnaa- gaanni allaaseq ataasinnaagaluarluni assigiinngisitaartunik atuarneqarsinnaa- soq taamaalillunilu amerlanerit oqaasii- nut tulluartoq nanineqarsinnaassammat. Taamatut inuit ilaasa oqalunnerat (dialekt) naleqquttoq allaasiliornermut tunngaviusussaassaaq. Taavalu eqqar- saatigineqarpoq oqaatsit taaguutillu assi- giinngisitaartut allattorneqassasut allat- tukkallu tamakku inunnut tamanut sia- ruarneqassallutik. Taamatut oqaatsinik allattuiffik ordbogimi najoqqutassatut atorneqartussaassaaq, taaguutinilli assi- giissaanissaq anguniarneqanngilaq. Kommissioni pilersinneqartussaq al- laasissamik siunnersuusiussaaq, inunnillu assigiinngitsunit nunalinnit akuerineqar- nissaa sulissutigissallugu. Pisariaqassap- pat kommissionip taassuma taanikkuu- taartumik allattartut naqinnernik atuiler- sinnaanissaat sulissutigissavaa sumillu tamatuma aningaasalerneqarsinnaani- ssaa paasiniassallugu. Oqatsit pillugit kommissioni ukiup affaa naatinnagu piareersaatissaminik naammassisaasussaavoq, suliniarnissarlu aallartilivissinagu ataatsimeeqqissalluni. Inuit assigiinngitsuni nunaqarlutik oqalunnermikkut assigiinngisitaartut ar- lallit toqqarneqarput suliassami paasini- aavissatut. Oqaatsit pillugit kommissio- nip ilaasortai nalornisaqassagunik taak- kuninnga saaffiginnissinnaapput. Kom- missionip ilaasortaasa angalaarnikkut, ataatsimiititsisarnikkut, radiukkut, atua- gassiatigut kassettebånditigullu oqaatsit pillugit oqallinneq aallartinniarsarissa- vaat, taamatullu oqallinnerit kommissio- nip suliaanut toqqammavissat ilagissa- vaat. 206 [5] Taava ilisimatuut assigiingitsut inui- aat immikkut naalagaaffeqangitsut peri- arfigissinnaasaanik, kalaallit allaasian- nik, il. il. nalunaaruteqartussaassapput. Tamatumunnga tunngatillugu udvalgi siunnersuisartussaq pilersinneqarpoq, taassumalu kommissioni naleqqunneru- sorisaminik uparuartuutassaraa, kom- missionillu suliaanut tunngasunik allanik paasiniaasariaqassappat kikkut saaffi- ssaqqinnerunersut paasiniagassarissal- lugu, taavalu kommissionip suliniarne- rani tamatigut siunnersuisussatut ud- valgi taanna saaffiusinnaassaaq, taa- valu peqatigiiffiit kommissionip suliaa- nut tunngassuteqartut naammassisaminik assigiinngitsunik ilisimatittassavai. Taamaalilluni suliassap piareersarnis- saa aallartissinnaanngorpoq. Canadami inuit ataatsimoorlutik al- laaseqarsinnaanerat sulissutigineqareer- simagaluarpoq, tassa taaneqartartoq „Standard Orthography". 1960-ip sani- ani Raymond C. Gagnémit suliarineqar- poq ajortuunngivillunilumi, tassalumi Canadami inunnut allaasiliani siullersaal- luni inuit oqaasiisa sananeqaataat tun- ngavigai. Canadami naalakkersuisunit inuit ataatsimoorlutik allaasissaattut isi- gineqarluni tapersersorneqarsimavoq, siaruarniarnerali ajornakusooqisumik ingerlavoq. Siaruarumaataarneranut pat- sisitut taaneqarnerusartoq tassa nipit tu- sarsaasut ilaat allaatsimi tassani nalu- naarneqarsimanngimmata, tassa aapper- sarissat marluk imminnut attuumallutik tamarmik tusarsaagaangata siulleq nalu- naarsimanani kingulleq marloriaannarsi- masarmat. Tassa kalaallit oqaluttarne- rannut eqqaanartuuvoq. Siaruarumaa- taarneranulli patsisiviusoq unaagunarpoq suliarinerani oqaluttarneq tunngaviusoq, tassa Baffin Islandimiut oqaluttarnerat inuit ungasinnerusormiut nalupajaarmas- suk. Taamaattumik inoqarfiit ilaanni allaaseq taanna isigineqarpoq naalakker- suisut inunnik qarsutsiinnarlutik peqqus- sutiginiagaattut. Taamatut isiginninneq ima sakkortutigigunarpoq inuit ilaasa taama isiginninnertik tunngavigiinarlugu itigartikkumammassuk oqarlutillu inuit namminerisaminnik allaaseqassagunik tamanna nammineq allanik akuliuffigine- qaratik aalajangissagaat. Udvalgimut siunnersuisartussamut ilaasortaanera assigiinngitsunik arlalin- nik pissuteqarunarpoq. Siorna kalaallisut nutaamik allaasitaarpugut suliarinera oqaatsillu pillugit oqallinnermut atassu- teqarnera arajutsisimaneqanngitsumik. Soorunami Inuit Tapirisat of Canada allaasitaap qanoq aaqqissuunneranik paa- sisaqarusuppoq, pingaarnerusorli unaa- gunarpoq kalaallit Canadamilu inuit oqaasiisa pissusii allaatsimullu tunngatil- lugu ajornartorsiutigisinnaasaat qanoq assigiitsiginersut paasiniassallugu, qa- norlu kalaallit allaasitaavanni tamakku suliarineqarsimanersut takuniassallugu. Tamatumunnga tapertaagunarpoq In- stitut for eskimologimi kalaallit oqaasii inuit kippasinnerusormiut oqaasiinut ata- sutut sammigatsigik, ukiarmilumi inuit kippasinnerssormiut oqaluttarnerat atu- artitsissutit ilagimmassuk. Tassalumi ta- matumunnga ilanngullugu inuit Canada- miut oqaasii sammigatsigik inuit peqati- giiffiannit saaffigineqarnerput tupin- nanngilaq. Kiisalu ukiuni makkunani issittormiut imminnut qanillisarneranni tupinnassan- ngilaq inunnit paasiniaaviusinnaasunit 207 [6] issittormioqatitik saliusutut isigissappati- gik. Tassa oqaatsitigut ataqatigiinneq siulliugallarpoq, qularnanngitsumilli pi- ssutsit allat assigiiaartut pillugit issittor- miut allat saaffiusinnaalluarput, kalaal- lillumi issittormioqatiminnut taamatut saaffiginnitassagunik iluaqutigisinnaal- luassavaat. Ottawami decemberimi ataatsimiinneq tassa siullersaat, tullissaalu ukiormanna- mut pilersaarutaavoq. Tamatumunnga kalaallit tungaanniit tapersersuutigisin- naasatta ilagaat nassuiassallugu qanoq* iliUuta kalaallit assigiinngitsumi nunallit oqaluttarnerat assigiinngialukkaluaqisoq ataatsimut pigisatsinnik allaaseqalersi- masugut, qanorlu atuakkiatigut taalliati- gullu oqaatsit allassimasut eqarpallaaler- nisaat pingitsoorniarneqarsinnaasoq, aammalu assigiinngitsutigut allatigut, soorlu oqaatsit pillugit peqatigiiffittaak- kut, oqaatsitta atatinniarnerat nukissa- minik tunineqarsinnaasoq. Canadami inuit allaasitaarniarneranni oqaatsimikkullu attavigeqatigiinneruni- saminnik tunngaviliiniarneranni suleqa- taanerput kalaalit naggueqatigisaminnik ajornannginnerusumik oqinnerusumillu atassuteqarsinnaanerannut tapersersuu- taasinnaalluarpoq. 208 [7]