[1] umiarssuTt, pujortuléråq, imalumt kulturikut politikimut isumat agdlagtoq: Aqigssiaq Møller erqarsauterssorneruvdlune oqatdlinerne agdlagaqartarnernilo kulturpolitike ilåi- neffardlune agtorneqartarpoq. pissutsit atautsimut issigisagaine - inuiaqatigit inu- marnermikut pissariaqartitait najorqu- taralugit — isumaqarnarpoq isumeriar- tarnerit politikikut kisalo kulturikut tor- qamavigniagaq iluamik sukumissumik atuatdlangniarqårnago aniatineqartartut. tåssame isumeriartarnerit sarqumiune- qartartut kulture politikimut tungångit- sutiitdlusoq imalumt politike kulturimut tungåssuteqångitsutut oqautiginiartarpåt. avdlatut oqautigalugo: kulturpolitike misigissutsit piviussorpalångitsut ator- dlugit agtutdlatsiarneqartarpoq pimoru- ssåungitsumik. inuiaqatigiussugut inger- cuaniarnivtine isumat iluartut ilorrauv- dlo tungånut tikuartussissut atausiåkåt sarqumiuneqartarput. ' erqarsautitdle inernerigajugpåt aningaussarsiat najor- qutaralugit aningaussatdlo kisisa erqar- saufigalugit iluarsåussiniarneq (tamåna takuneqarsinauvoq kalåtdlit iliniardluar- simassortaisa atorfiligtut aningaussar- siagssamikut kigsauteqartarnerisigut — tåssa autdlartitaujumassaramik, nauk akigssarsiat taimåitut avdlanut inutig- ssarsiortunut nalerqiutdlugit kalålerpa- lungigkaluaqissut. taimailivdlutigdlume avdlat avqutigssiutarpait inuiaqatigit issigineqarnigssåinut åmalo kulturikut politikimut). tåuna nåmaqaoq. kulturpolitikikut isumersutausinaussut agdlatitiginiagkåka pulavfiginardlåka. nttnavtine kulturpolitikeqarpugut? tåuna akisavdlugo ajornaquteqarsoringi- lara. kulturpolitike ingerdlåneqarsima- ssoq tåssauvoq europamiut atugartungo- riartornerat pingårtitdlugitdlo eriagi- ssait torqamavigalugit pitsaunerpåsuga- lugitdlo siumukarniarneq. tamåna angu- niarneqarsimavoq europamiut periausiat maligtaralugo kulturpolitikikut kisalo inutigssarsiornikut ingerdlatsinikut. ta- matuma kingunerå pissutsit avdlångoria- tårujugssuarnerat. tamåna tamarmik na- lungilåt taimåitumik sorpagssuit taigu- ngigkaluardlugit naligigsitsinermik isu- maq politikikut piviussungorteriarneqar- simassoq åssersutigitdlatsiarniarpara. tamatuma kingunerisimavå inungnik nugtertitsineq åmalo iliniartitaunikut pilerssårusiaussartut. avdlatut oqautigi- 50 [2] Karl Kruse, Godthåb. Fot.: Ole Jørgensen sagåine malungnarpoq nunavtine kultur- politike timi'kut pigigsåriartuinarneq tu- nulequtaralugo ingerdlaniarneqarsima- ssoq tamatumalume tunulerpiarå qavdlu- nångorsaineq. knltitrpolitikeqangilaq. inuit ilait oqariartarput kulturpolitikimik nunavtine ingerdlatsissoqångitsoq. ta- måna uvanga kukussusorivara. kalåt- dlime amerdlanerpårtaisa kigdlup tungå takutitarpåt. imaqame avdlatut sapiler- fikut kalåliussuseq qavsinit neqitarine- qartaraluarpoq isumatdlume tatiginar- dluartumik sarqumiuneqartardlutik, ti- mikutdle kulturikutdlo kigsautigissatut piumassarissagait inuiaqatigit pigigsår- torssuit pissanaqartitaisut iput: sivni- lingmik pissapilungneq inugpalångitsoq. nnnarssitarme tamarme pisstitsit avdldngorput. isumaga maligdlugo — ilait isumaqarsi- nåuput erqungitsuliortunga — qularutig- ssaungitdluinartumik nunarssuarme pi- ssapilungneq pingortitamik atornerdlui- nermik kingunilik torqamavigissaugaluaq kiikulugtorpoq. tamatumame kinguneri- simavå nutaussumik erqarsariartalerne- rup nunavtinut ångukiartulersimanera. taimåikaluartoq puigortariaqångilarput siulivut oqautigineqartarmata ingming- nuinaq isumagalutik piniagagssanik nu- ngusaipilungnermik quiagissaqångitsutut. 51 [3] Aka Høegh. Fot.: Ole Jørgensen. tåssame åma nalungmamiko piniagag- ssaerukaluarunik nungutiginarsinauga- miko. siulivutdle qåumaissaqångitsuso- rineqartarput ... kultur'politike kalåtdlinut nalerqutoq. kalåtdlit avdlatdlume soqutigissaqartut uvdlumikut oqatdlitarnerisigut påsinar- siaftumarpoq kulturikut ingerdlatsineq kalåliussuseq nunavdlo tuniusinaussai najorqutaralugit timitalerniartariaqar- toq. tamatumane tunulequtarineqarsfnau- ssut pingasuvingordlugit ingmikortine- qafsinåuput: 1. oqautsivut, 2. nunavta nunatå, imartå kisalo imap narqa (nunavta tuniusinaussai), 3. siuaissat kulturiat uvdlumikutdlo kulture. oqautsivut. kulturpolitike kalåtdlit tunulequtait nu- navdlo tuniusinaussai najorqutaralugit ingerdlåneqåsagpat oqautsit saniorqutå- ginarneqarsinåungitdlat tungavigissaria- qardlutigdle. inuit nunavtlne najugaqar- tut "ersS"erq[igsumik isumalingmigdlo atå- ssuteqaqatigisagpata oqautsivut tungavi- gisavdlugit nalerqunerpåuput, tamatu- manilo ama tusagagssiat qåumarsaitau- ssut angnertunerulersiniaråine oqautsi- 52 [4] vutaoq autdlaivigissariaqarput. qåumar- saqatigmgnivtigume inuiagtut inugtutdlo tatiginerput pigiliutdluarsinaunerusagav- tigo tamånalo inuiaqatigigtut iluaqutiga- lugo. erqarsautit tåuko isumaqatigiguvtigik åmåtaoq isumaqatigisavarput kalåleq ingminut tatigissoq patajaitsordlo nuna- milo tuniusinaussai tunårtaralugit inu- niartoq kalåtdlimit qavdlunåtut pikorig- kaluardlune ingminut tatigingitsumit nunavtine inusavdlune nalerqunerussoq. tamatumane påsivdluartariaqarparput oqautsit nakussagsarneqartarmata ine- riartortmeqartardlutigdlo inuiaqatigit iluåne. tåssa angerdlarsimavfingne, mér- qanut pårqingnigtarfingne, atuarfingne, ilmiarfingne (uvane seminaria mérqa- nigdlo pårqingnigtarfingnut iliniarfik pingåruteqardluinarput), peqatigigfing- ne, sungivfik erqarsautigalugo inatsisi- liane, tusagagssivfme åssigmgitsune, ug- sagsårutine, il. il. nunavta timhisinaussai. avatånit inangerneqariartuinarnerput unigti'kuminaitsoq anigorniåsaguvtigo umassut inuniutit nungusapilungneqångi- nigssait kisalo pingortitap mianerssuait- dliornikut mingugtipilungneqånginigsså sianigivdlui'nartariaqarpavut. tamatumu- nga kulturpolitike — eqérsimårtoq pata- jaitsordlo — avåmut igdlersutausmaussut pingårnerit ilagisavåt. politike taimaitoq nuna tamåkerdlugo (nunap iluåne avå- mutdlo pissutsit erqarsautigalugit) åmalo igdloqarfikutårtumik ingerdlåne- qartariaqarpoq. kingugdlerme kommunit suniuteqarnigssamingnut periarfigssaqar- dluasaput. kulture. kalåtdlit kultureqartuarsimavugut. ta- måna piviussungorsimavoq kalåtdlit pingortitarssuarme artornartorsiornar- tartume inuneratigut nersornartukut. ta- månalume europamiut inuneranit avdlau- Lund Kuko, Kungmiut. Fot.: Ole Jørgensen. 53 [5] neroqaoq, tassame issigtup kulturianit autdlaiveqarame. tamåna takuneqarsi- nauvoq inuiaqatigit ingerdlausiatigut oqautsitigut avatangissitdlo inuniarner- mut tiingåssuteqartut åtaviginiarnerisi- gut. tåukupume ataqatigigdluinartut inuiaqatigigtutdlo Ingerdlaniarnerme avigsårtmeqarsmåungitsut. taimatut erqarsariarneq tunårtari- gåme piumassarissailo akuerssårdlugit oqautsit — kalåtdlit oqausisa - ineriar- tortineqartuarnigssait eriagivdluinarnig- ssaitdlo aningaussarsiornikut siumuka- riartornigssatutdle pingartitariaqarput. taimåitumik kulturpolitike ersserqarig- soq nutåq måna pissariaqalerpoq. poli- tike ersserqarigsumik avdlångortariaqa- lerpoq. tamåna inuit, nalivta, avatangi- ssit avatånitdlo naqisimaneqarnerup pissariaqardlumalerslpåt. paitsorneqarsi- nåungitsumigtaoq påsissariaqarparput kalåtdlit kulturiat tåssåungingmat suliv- figssuarne suliareriardlugo tuniniarne- qarsinaussoq imalumt erqumitsuliaussoq tåmajuitsugssatut pisiarineqarsmaussoq kisiånile tåssauvdlune inunivik nunagi- ssamut nalerqutoq. erqinmtsiiliorneq kulturilo. uvdluvtine isumiutaussartune erqumit- suliorneq kulturilo åssigigdluinartutut sarqumiuneqartarput. tamåna pivdlugo sarqumiukusugpara erqumitsuliorneq kulturip ilåinåtut, sorngunalume pingår- tutut, issigigiga. kulturpolitike oqatdli- sigfsagåine erqumftsuliornerinavigtut isu- maqarfigalugo isumaliorpunga kukulug- tornerussoq. erqurmtsuliornerup oqatdli- sigineqarnigsså kigsautiginarpoq pissa- riaqardlunilume, kulturpolitikimigdle pi- lerssårusiorneq piviussungortitsiniarner- 54 dlo avdlaussumik sukuminerussumigdlo erqarsariarfigissariaqarsorivåka. kulttirpolitikikut sii'merfigssaq. kulturpolitikikut anguniagagssaq tamanut nalerqutoq timitalerniåsagåine taerig- kåka uko pingasut ilångutariaqarput: oqautsit, inuniutit nunap runiusinaussai kisalo kulture, sordlule åma agdlarér- sunga tamatumane oqautsivut torqåma- viginiartariaqarpavut. tassame isumaqar- nartarmat kulture avatånérsoq nunav- tinut kalåtdlinutdlo nalerqutingivigsoq erquniåsagaluaruvtigo oqautsivtinut tai- malo kalåtdlinut nukigdlårutaulerumår- toq. kulturpolitikime nutåme angunia- gagssatut taineqartut akueriguvtigik tai- malo åma taineqarérsutut oqardluta: kulturpolitike aningaussarsiornikut poli- tikitut pingårtigaoq, tauva imatut oqa- riarneq ajornakusorsisaoq: „aningaussat kulturimut atugagssiaralugit pilerssåru- siat ima imatutdlo amerdlatigitineqar- niarpata tauva aningaussartagssaisa ilait nåparsimaveqarfingmit imalunit inungnit ikiorsissarfingmit tigussariaqåsavavut. isumaqarpise tamåna erqortuliorneru- ssoq igdlersorneqarsinaussoq?" taimaitut erqarsariartautsit silåinarmit nigårtuinardlune ingerdlåneqarsinåungit- dlat, inuiaqatigitdle anguniagåt tamanit pingårnerpautitagssaq maligtarissaria- qarpoq saniorqutårnavérsårdlugo. suna- miuna uvagut kalåtdlit inuiaqatigit akor- navtine tamanit pingårnerpautitdlugo anguniagarigiput, suna siunertarårput? angitniagkat tmal&nit swnertat atattsidkåt. anguniagkat atausiåkåt iluarinauteqartut sarqumertalerput. åssersutigalugo taine- [6] Aka Høegh underviser på værkstedet i Godthåb. Fot.: Kunerseq Rosing. qarsinauvoq mérqat atuarfiåne inger- dlauseriniarneqartutut landsrådime akue- rissausimassoq. kulturpolitikime erqar- sautigalugo qanoq iliusaugut, qanoq siu- nertalisavarput? taimatut aperineq imaqa aperiniutåinauvoq. kiånguvdlu- nime kulturpolitikikut anguniagagssaq tamanit akuerssårneqarsinaussoq oqau- sertaliorsinauvå. imatume oqartoqarsi- naugame: kulturpolitikikut anguniagag- ssaq tassauvoq inuit ineriartornigssa- mingnut inuiaqatiglgtut inugtutdlo atau- siakåtut periarfigsslneqarnigssåt pitsau- ssumik. tamatumunåkume ikioqatigig- dlune inuiaqatigit siumukartineqarsi- naungmata kalåtdlit piumassarissait tunulequtaralugit. aperqutivdle tugdlia uvavnut ajornakusorneruvoq: qanoq 55 [7] manangaq tangeqartumik iliuseqåsau- gut? ilitsorilerneq. uvfllumikut timitaliniåsagåine torqåma- vigineqarsmaussut ilalernarnerssåt oqaut- sime ilitsorilersitsinermipoq. qanoq iliordluta kalåtdlit kulturiata eriagissagssartai tamanut påsitiniåsava- vut? tåssa qanoq iliuseqarnivtigut oqaut- sivut, imarput, nunarput kulturerputdlo tufiulequtaralugit. qanoq iliuseqarsinaunermut atatit- dlugo atago siunersutigeriardlara angat- dlatit tusagagssissutinik tamalånik piler- suissut sineriangme angalaortuartugssat pilersineqarnigssait. atuagkat atorneqar- sfnaussut, nalunaerutit qåumarsainermut tungåssuteqartut oqatdlisigineqarsinau- ssat, filmit åssigissaitdlo takutineqarsi- naussut, pisimassut tamalåt sumitdlunit pissut oqatdlisigineqarsfnaussut anga- laoruneqartåsagaluarput siunertaling- mik. sordlume niorqutigssanik pajugtui- ssarneq pissariaqartineqarmat ukiorpag- ssuarne ingerdlåneqarsimassoq. taimatut kommunit avqutigalugit kom- munitdlo akissugssauvfiånik angatdlati- nik pilersitsinerup kingunerisinauvå inuit kinåussutsimingnik inunermigdlo pisussu- teqarnerånik ilitsorqussilernerat. periar- nerup inuit sineriagssuarme anersåkut timikutdlo pisungortisavai ingmingnut- dlo tatiginerulersitdlugit kalåliussuser- migdlo qagdlinarsiungitsumik nuånaring- nilersitdlugit kisalo ugperingnilersitdlu- git. taimatut angussaqartoqarsmaugpat tauva åma qarmarssuit avataine patajait- dluta avdlanut nagdlersusinåunguli- saugut. Læserne Redaktionen I marts måned udkommer Dansk Etnografisk Forenings tidsskrift FOLK med bind 16-17, som er på over 500 sider og indeholder en lang række engelsksprogede artikler hovedsageligt om arktiske emner. Det grønlandske Selskabs medlemmer tilbydes dette bind for en favør- pris af 100 kr. ved bestilling inden 1. juni 1975. Normalprisen er 130 kr. Dansk Etnografisk Forening gør samtidig opmærksom på, at der kan leveres enkelte eksemplarer af festskriftet til dr. Kaj Birket-Smith, bind 5, 1963, 347 sider til 40 kr. og festskriftet til prof. Erik Holtved, bind 11-12, 1969/70, 368 sider til 60 kr. Begge disse festskrifter indeholder ligeledes et stort antal artikler på engelsk om arktiske forhold og om eskimoer. Bestillinger modtages af Dansk Etnografisk Forening ved museums- inspektør Rolf Gilberg, Etnografisk Samling, Nationalmuseet, Ny Ve- stergade 10, 1471 København K. 56 [8]