[1] Robert Petersen Keld Hansenimit aperssorneqartoq årq.: eskimologi sunauna? — tassa Københavnip universitetiane iliniagagssat ilåt, qangångulersoq aut- dlartisimavoq oqautsivtinik sangmissa- qarfiuvdlune, kingornale åma kulturivta erssiutai åssiglngitsut ilångutdlugit sang- mineqalersimåput. taimailivdlune eski- mologi inuiangnut atausiunerussunut tu- ngatmeqalerpoq ilisimatusautitdle åssi- glngitsut illniagagssanut ilauvdlutik. må- nåkut naiivtine pissutsinik sangmissaqar- nerunerput sujornatigut måne suliaussut avdlångutåtut angnertutut oqautigisinåu- ngilara, pingårtumigdle sulissut amerdli- nerat iluaqutigalugo angnertunerussumik sangmissaqarsinaulernivtinik pissuteqar- poq. soruname uvdlumikut pissutsinik sangmissaqarnialernivtine erqarsardluar- qårtariaqarpugut ilåtigut pissutsit isuma- qatigingissutaussut ilånguti'ngitsorneq sapisagavtigik. måssale qanga pissutsit påsiniarnerat unigtineqarsimångikaluar- toq uvdlumikut pissunik sangmissaqar- nivta inoqatigit pissuserissaisa ataqati- gmgnerånik isumaqarnerput nalunaerpå. itsaq kalåtdlit pissusé nunamut inuvfigi- ssamingnut nalerqusagaussutut issigisa- guvtigik, tauva uvdlumikut pissutsit pi- ssutsinut nutånut nalerqusarnertut issigi- ssariaqarpavut. uvdlumikut pissutsinut ilauvoq, nunat åssiglngitsut inutoqait, pingårtumik nunat issigtut inuvé 1960- ikune pingårtumigdlo 70-ikune peqati- gigdlutik kulturikut nålagkersuinikutdlo kigsautigissamingnik sarqumiussisinau- lermata. tamatuma issigtormiunik påsi- niaineq åssigmgitsutigut suniuteqarfigå, tassa pejatigigfiliat tamåko årqigssorne- rat suniutåtdlo påsiniagagssarqigsung- mata pmarnago, pingårtumigdle akuner- mingne ilisimatut sunik påsiniainigssåt pivdlugo tupingnångitsumik oqausigssa- qaqataunigssamingnik kigsauteqarmata. pissut tamåko tungaisigut eskimologip universitetimut atanine pmarnago peqa- tigigfit tamåkua ajornartorsiutigisinau- ssaisa misigssornerat sangmivåtaoq, ta- måkunungalo atåssuteqarneq sujunersui- ssarnerdlo eskimologime suliagssat ilåi- tut issigineqarput. årq.: iliniagaussartut avdlångorsimag- pata tauva professor Holtved sutigut ilingnut siiniuteqarpa ? — tupingnångitsumik professore ilini- artitsisigisimassaq ilisimatutut suliniar- nermut suniutilerujugssuvoq, imaqalume 159 [2] åma inugtut isumagssatigut tunississu- ssardlune. professor Holtvedip påsiniai- sitdlune perqigsårdliunartarnera påsi- niagkaminilo tiingavingminik avdlångor- titsmigssamut mimigissaqardluinarnera pissutaussarput aperqutit ernmaq akisi- nåungikångamigit tarnåna ersserqivig- sumlk oqautigissarmago. aperqutdle ag- dlagkuniuk, tugdliane nåpitdlugo akissu- tigssane oqautigissarå. tåssa ilisimatutut Inugtutdlume igdlersorsinåungissaminik oqauseqarumångitdluinartugame. profes- sor Holtvedip suliaminik perqigsårussiv- dlufnarnera pissutausimagunarpoq tai- mane måssa kisermåjugaluardlune eski- mut pivdlugit agdlautigissat tatiginarne- rit tamaisa taimanernitsat tungavigalugit tamagkissumik oqautigismaussavtinik ili- niartitsissutigingmagit, tamatumuna uva- gut uvdlumikornitsanik sangmissaqarne- rusmaunigssavtinut avqutigssiusimavåti- gut. ukiune kingugdlerne pissut ilait professor Holtvedip tungavigssiuinera- nik pissuteqarput. sordlo agdlautsip av- dlångornerata kingunerisinaussainik suliå nutåmik agdlagtausitårnivtmut avqutig- ssiuissuvoq, 1973-imilo nåmagsineqarsi- naunera ajornarungnaersitdlugo, taima- tut perqigsårtumik suliå tungavigingikuv- tigo sule agdlausitågssaq imaqa oqatdli- såusagaluarpoq. årq.: ilmiartitsissutise oqatdlinermut tungåssuteqarpat ? — nangmineq peqatauvfigalugo oqau- seqarfiginigsså nalorninartoqarsinauga- luarpoq, kisiåne nunavtimt sågfigineqar- tåinaravta isumaqarpunga påsissutigssat institutimérsut, agdlautigissat oqatdlitu- nutdlumt akuliunerit, ilånfkut nunavtine isumagssfssarsimassut. tamatumuna inu- ssutigssarsiutit kikunut avgorsimanerat ilisimatutdlunit påsiniainigssåt pivdlugo politike kisisa erqarsautigingilaka, åma- me institutimit suniutaussoq qanoq ang- nertutiginersoq nalunarpoq kalatdlit po- litikerit ilait isumamikut nangminersso- qingmata, åmale sordlo oqautsivut piv- dlugit akuliutåinarpugut, isumaqarpu- ngalo institute augtitagssarsiornerup inoqatigmgnut suniutainik aperqutinut suniuteqarsimassoq, amalo nunamik pigi- ssaqarneq pivdlugo aperqutinut. tamatu- munga pissutaussut ilagåt Danmarkime inatsisinut ilisimatungornianut „nunap inuvisa pigmautitaunerat" ilmiartitsissu- tit ilagingingtnåssiik, taimaitumigdlo inatsisinut ilisimatujungikaluartunit sang- missarineqardlune. uvdluvtinile ilisimatutut påsiniainerup inoqatigmgnut iluaqutaunigssånik oqat- dlmeq sule tusarssautitdlugo ersserqig- sartariaqarpoq påsiniagkat „inoqatiging- nut iluaqutaunigssåt" imailinardlugo ajornartorsiutinut takusinaussanuinaq tiingatineq ajornarmat. ilisimatut påsi- ssait ilåtigut avdlanit atorneqarnermikut aitsåt iluaqutaussutut malungniiitarput. uvdluvtme kinåussuseqarneq, tassa inui- agtut kinåussuseqarneq ajornartorsiutitut uparuarneqartarmat påsissat sutdlumt inuiagtut kinåussutsimik nakussagsaisi- naussut inoqatigmgnut iluaqutaussutut issigissariaqarput, tassa oqautsinik påsi- niagkat, historia, atuagagssianik påsiniai- nerit il. il. tamatumunga atatitdlugo eski- mut itsaq pissusmik påsiniaineq inoqati- gmgnut iluaqutausmaussorujugssuvoq. årq.: Institut for eskimologi Køben- ha vnimigane Nungmitariaqarnerugalua- nginerdlune ? — institutip tungåinånit tamåna issigi- niåsaguvtigo taissariaqarpoq institute 160 [3] Robcrt Petersen, Canadame, juli 1957. Robert Petersen på drivisen i Fury and Hecla Strait, Canada, juli 1957. Fot.: Jørgen Mcldgaard. nunavtine pissutsinik påsiniainermik sangmissaqarmat, taimåitumigdlo påsi- niainerit ilarpagssue nunavtine påsissag- ssarsiornermik ilaqartariaqåsavdlutik. ta- måna tangilingmik akerdlilerneqarsinau- gunångilaq, måssa naluneqarunångika- luartoq ilisimatutut misigssuineq påsi- ssagssarsiordlune angalaornerup sania- gut avdlanik ilaqarmåtaoq. påsissagssa- tut katerssugkat suliarineråne avdlanit ingmikortinerat tiinulequtaisa amigau- taulernerånit sunerneqarsinaugaluarpoq, avdlanut ataqatigissutaussut ilait taimai- livdlune ånaineqåsangmata. igdluatungå- tigutdle taimatut katerssugkat avdlanik akornuteqartinagit misigssornigssåt år- qigssutdluarnigssånut iluaqutausinauvoq, tamatumuname ataqatigmgnerat tamatu- malo maligtarissai avdlanit ingmikortine- risigut ersserqingnerussumik takuneqar- sinaulersarput. taimåitumik påsiniagkat suliarineråne universitetimut atåssuteqar- 161 [4] neq tamatumunalo såkugssat anguneqar- sinaussut misigssuinerme pingitsorneqar- småungingajagput. åmalo institute uni- versitetime ilmiartitsivigtut issigisagåine talraatut itmardlugo nunavtinut nungneq ajornarunarpoq. tamåna nunavtine inoqatigit misig- ssuivfigissariaqartarnerat ilångutdlugo issigfsagåine pitsaunerusinauvoq institute avdla nunavtine påsiniainigssaq sagdli- ngordlugo sulivfiusinaussoq pilersigkåi- ne, taimåitumik landsrådip Inuit institut pivdlugo isumå pitsaunerusoråra. årq.: kalåliuvdlune eskimut avdlat inuiaitdlo avdlat ilamingnit ikingneruv- dlutik inugtaussut qavdlunånit qaningne- russutut malugisimanarpat? — ukiut 250-it sivnerdlugit nunavta Danmarkivdlo ataqatigingneratigut ang- nertutigut peqatigilersimavugut, inuit atausiåkåt ataqatigingneratigut pmarata, åmale kulturikut politfkikutdlo suniutiti- gut, tamåkume ukiune taima amerdlati- gissune pingitsorneq ajornarmata. sordlo hjemmestyreudvalgip isumaliutississutå inuit amerdlanerit isumaqatigigunagåt atuaruvtigp takusmauvarput nunavtine Danmarkimut inugtauneq qimangniarne- qångitsoq. oqauseq atugkat „qaningne- russutut" nålagauvfingme inugtaoqatau- nertut påsisaguvtigo oqartariaqarpugut danskit avdlanit „qaningnerussutut" ta- matumuna issigineqartut. tamaname ama tupingnångilaq inuiait „ikingneruvdlutik inugtaussut ilarpagssue tusarsimagunå- ngmavtigigdlumt, inuiaitdlo tusarsimå- ngisat avdlanit „qaningnerussutut" issi- gineq ajornarput. tauvale nunavta Danmarkivdlo ataqa- tigtngnerat qiviaruvtigo Danmarkimit nunavta sunivigineqarnera nunavta Dan- markimut suniuteqarneranit anginerujug- ssuvoq, tåuna kulturikut, ingerdlatitsini- kut, nålagkersuinikut anersåkutdlunit sunmertut issigisagaluaruvtigo åssigig- poq. tamåna oqimaeqatigingissutsimik taismauvarput. inuiait mardluit ataqati- gtngnerat oqimaeqatigmgikångat pissut- sit ingerdlanere sumssunit sunigaussunit- dlo åssigmgitsumik misigineqartarput, tamånalo sunigaussumt sumssunut nav- suiaruminaitsorujugssuvoq. tamakule tu- ngaisigut kalåtdlit inuiangnut avdlanut tainiatut avdlanertanit nålagkersugau- ssunut angnertumik navsuiauteqångi'ka- luardlutik påsitisinaussarput, nalunångit- sumik assigmgmik misigissaqartarsima- gamik. taimåitumik kalåtdlit inuiangnut avdlanut ingminut nålagkersungitsunut atåssuteqarnerat tamanut iluaqutausi- nauvoq. årq.: kalåtdlit amerdliartuårtut eski- mologimik atuarnerat qanoq igaisiuk, sulilo amerdlanerussut atuarumåsaner- dlutik? — kalåtdlit amerdliartuårtut eskimo- logimik atuartarnerat ima påsissaria- qarpoq, tainiatut atuarsimassut ilajar- tuårtut, ilåssutait amerdliartungi'kaluar- dlutik. soruname nuånerpoq kalåtdlit ilaisa eskimologimik atuarnigssaq soqu- tiginartingmåssuk. taimatut atuarusugtut tåssauneruput kalåtdlit pissusmik soquti- gissaqarérsut sangmissaqarérsutdlo, må- ssalo ilaisa måne atuarneq sivikitsuinar- mik atoraluardlugo atuartitsissutigissav- tinut siiniuteqartarput, åmame pissunut åssigmgitsunut nutårsiagssaqarti'tarami- sigut. ama ilait institutip ingerdlatinera- nut suleqatauvdluartarput sujunigssame qanoq ikumårtoq månåkut oqautigiumi- nåipoq, atautsikutdle ardlalingnik kalåt- 162 [5] dlinik atuartoqartarnigsså ilimagivatdlå- ngilara. årq.: landsrådimut tungassunik suju- nersuissarningne sujunigssame påsiniai- ssarnigssame sut pingårnerusangatipigit? — landsrådip suliainut åssigmgitsunut atåssuteqarpunga. nunavtine inoqatigit pissusinik påsiniainigssamut sujunersui- ssugssatut udvalgime landsrådimit såg- figineqardlunga ilaussortauvunga, soru- nalume qinersinikutårtumik kigdliling- mik. udvalge tåuna ministerimut sujuner- suissugssautitauvoq, åmale landsrådimut sujunersuisinaunigsså oqatdliserisima- varput. udvalgip sulinera pivdlugo lands- rådimut nalunaeruteqartarpunga, åmale pingårtunik oqatdlisigssaqartitdlugo ilå- ne atassuteqarfigissardlugo. udvalgime tåssane nunavtine inoqatigit pissusinik påsiniainigssat ardlagdlit piarérsarneqar- simåput, tåukunånga augtitagssarsiorneq pivdlugo misigssuinigssaq månåkut aut- dlartipoq. sujorna landsrådip inoqatigit pissusinik påsiniainigssaq pivdlugo oqat- dlineranut agdlautigissaqarpunga, åma- lume professor Holtved oqautsit agdlau- serdlo pivdlugit udvalgimut sujunersui- ssunerane kingorårpara. isumaga maligdlugo inuiait kikutdlunit periarfigssaqartariaqarput inuit nålag- kersuinermik atorfeqartut avatåmtut aperismåusavdlugit påsiniaivigisfnåusav- dlugitdlo, tåssa inuit nålagauvfiup inger- dlatineqarnerane pissartunut akissugssåu- ssuseqaqataungitsut. taimåitumik ilua- råra Institut for eskimologime sulissut ilait påsiniaivigtut pissunut akuliusima- ngitsutut påsiniainigssamik qinuvigine- qartarmata, tamatumuname politikerit aulajanginiartugssat igdlugingnerussunik tungavigssaqarnigssånut tapersersuissu- ssarunarmata. isumaqarpunga taimatut ingerdlatitsinerme akissugssaussut ava- tånitunik såriarfigssaqarneq demokratip ilagissariaqarå. kalåtdlinik amerdlaneru- ssunik iliniarsimanere najorqutaralugit såriarfigssaileqineq soruname institutip tamakununga ilangutarneranut pissutau- ssut ilagåt. taimåitumik isuma erssitåi- nartoq isumaqatigingilara: amerdlanerit isumåt maligkåine „akuliutingitsu"tut issigineqartarneq, avdlamigdle isuma- qaråine „issorniåinartumik" taineqarsi- nauneq. soruname „avatåmt påsiniai- vig"tut ersserqigsainerme isiimat åma kalåtdlit kigsautåinut nalerqutingitsut sarqumiuneqarsmåuput, isumatdle ta- måko aulajanginiartugssat angnertune- russumik tungavigssaqarnigssånut ilapig- tutaugunik iluaqutausinåusåput. takorér- parput påsisimassagdlit ministeriame „ilaqutainilo" atorfeqartut s. i. inuit eqiterniagaunerat sivisumik taperserso- råt, tåssa tamana ministeriap politikiatut issigineqartitdlugo, tamånalo tupingnå- ngilaq ministeriap politikia sunik „issa- ruaqarnigssånut" aulajangissut ilagissar- måssuk. taimanikut inuit eqiteriartornig- ssåt pingortitap inatsisaisungajak agdlåt sarqumiuneqartarpoq. igdluatungåtigut åma sianigisavarput „påsisimassagdlit" ministeriap avatånitugaluit ilarpagssue iliniartineqartarmata sut åssigingitsut navsuiåsavdlugit europamiut erqarsar- tausiat najorqutaralugo, kalåtdlitdlo er- qarsartausiat tamakununga nalunarsmau- ssarmat. månakut kalåtdlit inoqatigigtut ataqatigingnerata ilarujugssua kalåtdlit qangånit inoqatigmgnermingne pissusinik sule tungaveqarpoq, inoqatigitdle periar- figssait tåssa atortue maligtarissaitdlo europamiut periausiat maligdlugo inger- 163 [6] dlåniarneqardlutik. tamåna pfngitsorne- qarsfnåusångigpat aperqutaulisaoq ino- qatigit ataqatigmgnerata ingerdlanera periarfigssarititaussutdlo åssigigungnaer- pata tamåna ajornartorsiutit ilarpagssui- nut autdlarqautaussåsånginersoq. tama- tumane sianigisavarput årqigssussineq Danmarkimut nalerqutoq nunavtinut åma nalerqutusanersoq nalorninarsi- naungmat. åmale oqautsinut agdlautsimutdlo tu- ngassunut udvalgimut atåssuteqarnera avqutigalugo Canadame Inuit oqautsi- mlkut agdlausitårniarnermikutdlo sulisi- tåinut peqatauvunga. suliaq tamåna ag- sut soqutiginartoqarpoq suliagssap ajor- nakusorutai nunavtme nalungisavtinit av- dlaunerungåtsiarmata. taimatut atåssute- qarneq iluaqutigalugo avdlatigut suliniar- tut ama atåssuteqarfigåka, sordlo Cana- dame universitetit ardlagdlit ilåtigut su- liavtinut agtumåssuteqartunik sangmi- ssaqartartut. tarnatumanile institutimit åtaveqarfigissavta ilarpagssue suleqa- tima pilersitarait, åmalume åtaveqarfigi- ssavta ilait „kingornussa"råvut. sujornåk åma agdlagarsigatdlarujugut Professor Thalbitzerimut agdlagkanik. sulivfigi- ssavtlne inungnit åssigingitsunit orningne- qartarpugut, pingårtumik kalåtdlit pissu- smik soqutigissalingnik, tamåkualo ilar- pagssue soqutiginavigsunik sarqumiussa- qartarput. soruname taimatut ornigutut soqutigissaqarnigssarput ilimagerértar- påt, ilånguile åma nåmåinartaraluarput, s. i. eskimut mineqarnersut sigsseqarner- sutdlfinit påsiniaissoq. årq.: professorertåq Kalåtdlit-nunåne institutimilo suliagssanik tuaviornarrunik sangmissaqarsinauva imalunit institutip ingerdlatineranut pivfigssat tamåt atii- saviuk? — universitetip ingerdlatinigssånut inatsisit månåkut atutut najorqutaralugit qujanartumik professore sujornatigutut sujulerssuissugssatut aulajangersima- jungnaerpoq. institutime iliniartitsissut atorfigalugo sulissut månåkut kingorår- tautdlutik sujulerssuissussarput. månå- kut atorfigssarsiornera pissutigalugo ag- dlauserisimassåka påsisimassalingnit mi- sigssorneqardlutik akuerineqarsimåput, tamånale soruname isumaqångilaq sule- qativnut nalerqiutdlunga sujornarnit ilisi- matutut pitsaunerulersunga. institutip ingerdlatinera ajungitsumik ingerdlavoq suleqataussut ikiukumatussusiat agdlag- torigsårnerputdlo iluaqutigalugit. taima- tut ingerdlanerput nanglnåsagpat, tau- valo septemberime institutip pissortåtut kingorårneqardlunga, ukiune tugdlig- ssane påsiniainermik sangmissaqarnig- ssavnut pivfigssaqarneruh'saunga. suliag- ssat angnikitsungitdlat, åmame påsiniai- vigtut atorneqartarnerput nangmineq issornartorsiortariaqartaravtigo. qanor- me ilivdluta „akuliutinginigssaq" igdlui- narsiungfnigssardlo anguniåsavavut påsi- niagkavta ilarpagssue politikimut suniu- teqarumårtut nalunginavtigo ? qanoq iliv- dluta specialistitut iliniarneq angnertune- rujartortitdlugo inoqatigit pissusé ataut- simordlugit issigisinåusavavut. Norgeme Arne Næssip Sigmund Kvaløyivdlo spe- cialistit perugtulerfiåne tamåkissumik påsisimassagdlit specialistinik eqiterisi- naussut amigautaunerat uparuartorpåt, imaqale ilåinakugaluamik patdligtuinig- ssamut åma inigssaqarpoq. 164 [7]